Kaks päeva jutti Pärnu mõnu. Laupäev Pärnus, tuul piiripeal ja vesi ees madal, uimed muudkui kündsid põhja. Mai alt oli kuulda ruigamist, sest Ufo ja Säga seal vembutasid. Krüssasin/kõmpisin ka üles. Mai flätt krt on nagu vein mis aja möödudes aina paremaks läheb. Talv ja jää polnud kallast väga ümber kujundanud ja fläti lombid endiselt sirged nagu värske triigitud aluspüksid.

Pühapäev tuul parem ja suunaga Ollipessa. Ollikas samuti tiik täies headuses alles. Kõrkja alleest sai tõmmatud paar isast s-bendi, korra lendas lohe jällegi leashi otsast lahti. Tiigis lahmiti kõvasti, ei olnud kellegil sellist nägu peas nagu kuskilt külmetaks. Tiik über koht, peaks looduskaitse alla võtma. Ja siiamaani ei mahu hinge, et eelmine aasta tuldi tiigi peale koolitust tegama. Kuidagi peab eks alustama, aga sellist jama on kohe raske kommenteerida!

Eelmise nädala lõpus andis esimest korda külm veidi järgi ja nädalavahetusel nagu kirss tordile tuli veidi tuult. Pikka plaanimist ei olnud, komplekteerisime Vana-Pärnu Kanpoli juures autod inimestega kokku ja asusime Munalaiu sadama poole teele.  Rahvast oli murdu, kokku ehk 15 Pärnu Surfiklubi hingeskirjas olevat düüdi. Munalaiu sadamas panime kribinal-krabinal asjad kokku ja suunasks võtsime Sorgu saare. Et saarele jõuda tuli esmalt sõita ümber Manilaiu tipu ja sealt mõni kilomeeter edasi krüssata. Tuul oli tugev ja tuisust polnud esialgu Sorgut nähagi. Sõitsime täiesti tundmatusse. 7 ruutu Obsessionit oli mõnusalt vedamas kui saar tuisust välja ilmus. Saarele jõudmiseks tuli läbida viimane takistus, milleks oli mõnikümment meetrit lahtist vett. Tõmbasin sinna muidugi kõhuli sisse ja bodydragisin kaldale. Jope ja püksid värskest suplusest jääs, läksi,e saart avastama. Saare keskel oli väike maja, mille kõrval kõrgus suur majakas. Käisime koputamas, keegi ei vastanud. Majakavahti nähtavasti polnud kodus. Hoovis oli veel väike kuivkäimla ja kibuvitsa põõsaste vahel siga mõnus puuder-lumi! Selliseid puudri sõitu ja mõnust ruigamist, mis seal oli, ei tule vast lähema 5 aasta jooksul enam ette!

Tagasitee kulges teistpoolt Manilaidu. Järjekordne veetakistuse ületamine õnnestus väga napilt (oleks sellili sisse käinud). Krt pole lumelaud ikka mõeldud vees sõitmiseks! Tagasi autode juurde mõnusa downwindi sõiduga ja oli elukõva kogemus jälleg kirjas!

Päevast väike videomeenutus:

Sorgu saarel from Reimo on Vimeo.

Pole midagi kosta, 2009 surfiaasta on siiamaani väga hea olnud. Minu jaoks muutus päris palju ja leidsin selle aasta jooksul lohesurfi üha uusi tahke. Trikide tase tõusis jällegi astme võrra ja põhiliselt möödusid päevad unhookedit tampides. Nüüd enne suuri külmi oleks peaaegu see maagiline klõks käinud, peale mida lohesõit loogiliseks muutub. Nüüd aasta lõpu poole sain ka lemmik varustse komplekti paika: 9 ruudune obs-II ja 133 poison, lihtsalt parim

Aga hooaeg enne lukku ei lööks, kui meri täiesti kinni kaanetub. Nagu viimased aastad näidanud, on saanud triibud kirja nii jõuluõhtul kui ka aasta esimestel päevadel.

Ja nüüd kallid sõbrad, vaatamiseks kõige uuem ja kõige tuusem “Reims Films’i” sulest tulnud lohefilm: Furious Kiters!

Furious Kiters from Reimo on Vimeo.

P.S. Samuti tervitused väljamaal viibivatele tiimikaaslatele!

Kogu nädalavahetuse peale kokku 7h sõitu Püünsis. Kalda peal tingimused kitsad, veidi muru liinide lahti jooksmiseks ja lohe lendu laskmiseks pidi vette minema. Samas kõik kes maha tulid, keerasid liinid kohe kokku ja tegid ruumi uutele startijatele (selline süsteem võiks iga ranna standardiks olla). Vastupidiselt kaldale oli merel ruumi nii kui hirmus! Mõned kivid kuskil vees olid (suuremad märgistatud), aga Ojakoga võrreldes oli koht põhimõtteliselt kivi-vaba ning lohetamiseks väga broo! Vesi pikalt madal (veidi üle puusa), vasakut kätt jäi merre väike kõrgendik, mis lõuna tuulte korral peaks igasuguse lainetuse kinni võtma. Kuid terve nädalavahetuse puhus läänest (otse sisse) ja väike chop oli peale. Aga õige tuule suuna ja veeseisu korral peaks mega fläti ja unhooksi harjutamise spot olema!!!
Kui laupäeval veel kuidagi sai konksust lahti võtta ja mõned vigurid visata, siis pühapäeval oli puhas bigairi päev. Mõned õige ajastuse ja korraliku välja kantimisega viskas ikka jube kõrgele. Kui kunagi peaks langevarjuga hüppama minema, siis kujutan ette, et see on midagi sarnast Veidi harjumatu oli näha korraga peal kolmeküment purjelaudurit. Pärnu kandis purjelaudur nö. punase raamatu liik, aga Püünsis oli neid 30 tükki korraga peal!?! Uskumatu show minu jaoks. Üritasid nad blind’i hüppamise sarnast teha ja lasid glissis jibe, päris tore nii lähedalt jälgida ja nooruseaegu meenutada. Eks isegi mõned aastad tagasi tige purjelaua kärbes olnud. Kahel väheke lihtsamal mehel oli kamba peale üks komplekt purjelauda muretsetud. Oligi siis nii, et üks sõitis täpiks ära ja teine niikaua kannatlikult ootas vees.
Igatahes, kui juba Tallinnas olla, siis ei näe põhjust miks peaks läänekaga Pärnusse tormama, kus meri rahvast pungil täis (nagu kitepartyl):

Reedel otse Jõhvist jõudsin randa, puhus kena üle 8m/s tuul. Kui Ida-Eestis kallas vihma nagu oa-varrest, siis Pärnus paistis suvine päike! Esimesed tunnid käis 9 ruudune veidi üle, sest poomi timm oli paigast ära. Säga jälgedes krüssasin üles Mai kanti, kus Pärnu rannaga võrreldes tingimused paremad. Veidi seal hullasime, kuni Säga pani laksu ja lohel lõi punni maha- shit happens, tagasi kõmpimiseks kulus 45 mintsa vähemalt. Sõitsin Pärnu randa tagasi, kus panime Heikkiga Terviseparadiisi fättis lohed joonele. Palju kiiruses alla ei jäänudki, aga jalad võttis mega läbi. Sellega oli päeva parem pool kahjuks läbi… Laks ja leash ümber käe, hea et käsi otsa jäi. Järgmine laks, screw-you side katki. Järgmine laks, Asko laua screw-you katki. Järgmine laks, lohe vastu liiva ribadeks… Norrrrrmulks!

Mõned aastad tagasi muutis lohe-maailma revolutsiooniline bow kuju. Mis võiks järgmine seda-sorti leiutis olla? Ehhe hee, patent on Tallinna patendiametis juba sees. Sarnaselt autodele on lohedele järgmisest hooajast saadaval veojõu-kontroll brändi nimega ve-ko. Veko tagab konstantse veojõu puhangutes nii konksus kui konksust lahti. Väike pilt peagi poodidess jõudvast prtotüübist:

Haa, lohe pulli viimasel ajal päris palju saanud. Nädalavahetusel toimus PSK suvine surfilaager. Päevastest üritustest kahjuks ei saanud kartulivõtu pärast osavõtta, aga õhtuses kavas oli kalipso viskamise MM, mille Oll Usain Bolti stiilis pika puuga kinni pani, UFO viktoriin lõkketule valgel ja lõpuks esines  sooloartist. Kahjuks hakkas poole viktoriini pealt vihma sadama ja üritus kolis sisse. Sees läks suuremaks mölaks ja kui kitarrimees peale tuli, ei osanud ta end kuuldavaks teha. Haa, kutt solvus ja kutsus eks-poksijat Olevit välja kaklema Oma osa muidugi mängis ka va hundijalavesi, mis muusikul kired lõkkele oli löönud.  Hee, õnneks kõik laabus, aga ehk siis Jaan Tättelikud hingelaulikud ei tööta surfiüritustel nii hästi kui ans Hell Can Wait või Raisk…

Sõita on ka saanud palju palju. Paugutanud 7 ruuduse ilma, mis pole just kõige parem õppimiseks. Tuunis poomi lühemasse settingusse ja tundub, et lohe kiiruses väga ei kaotanud, kuid pole enam nii närviline. Veidi häirib madal veeseis Pärnu lahes. Ollipesa tiigil tulid mõned korralikud krässid peaga põhja, ai ai ja uue laua serval on näha kergeid kulumismärke. Nii hullult tahaks uusi trikke õppida, aga kuidagi raskelt ja valuliselt toimub areng. Kuna wave’i etapp tulemas ja lõuna tuultega kohalik laine suur, harjutasin väheke lainetel kaarutamist. Mõned lained üritasin unhooksis üks käsi lahti võtta. Maha tõmmatud lohega täitsa võimalik, käsi sirgeks lasta ja lohele järgi sõita. Aga ühe käega juhtiavus kehv, lohe kukkus mitu korda servaga vette ja rullis endale tiiru peale.

Vahelduse mõttes proovsin Mihkli Type8′ga mõned triibud teha. Tundus nõnda hea, et pidin endalegi 9 ruuduse ligi võtma Lahmida siga hea, popib mahedalt, hinnalt odav, ühesõnaga õppimiseks super!

Tuleks Ristna prognoos nüüd ainult tagasi!!!

Väike s-bend to blind vingerdus:

Nädalavahetusel toimus Naishi laager Kihnus. Igati kõva üritus! Reede õhtul väike õlunaad, väike rumm-koola, vesipiibu ümber lugude jutustamine, kerged saunast otse merre jooksmiskarastused ja disko kadakate vahel. Hommikul saunast ärgates ja aknast välja vaadates puud kõikusid. Vapramatel oli kark all ja asjad ATV järelkärru pakitud, kuna puhus saare teises otsas. Viskasin ka oma asjad peale ja väntasime Kata ja Raimoga rattastega kohale. Puhus selline mõnus 6-7m/s, vesi mõnusalt flätt. Aga see oli lahja flätt, vasakus lahe servas oli laid, mis laine kinni tõmbas ja selle laiu taga oli hektarite viisi Raeküla kõrkaja-vahe fläti sarnast flätti! Sai mitme tunni jagu head kaarutamist ja merel oli kuulda mõnusat surfarite ruigamist.
Kihnu kindlasti üks lemmik saartest, sest see on saar, kus toimub tõeline hang-loose elu!

P.S. Interneedusest leidsin 2010 RRD varustuse pilte. Uus poom tundus võrratult lihtne ja lohedel mõnusad värvi kombod !

Klikka pildil!

Aloha telgi eestvedul toimusid siis selle suve esimesed trikitamisvõistlused. Esimene päev viidi läbi meeste ja naiste freestyle, kuid kahjuks kippus tuult vähe olema. Lohedeks suured “varjud”, mul endal Obsession 10.5 ruutu (tutikas lohe). Loosiga jällegi ei vedanud, sattusin esimesse heati kokku Gunniga. Teades-tundes Gunni, kuidas ta Pärnu tulnud ja selliseid hulle trikke varukast puistanud, et sõidu isu pealt ära ajanud, siis ei hakanud oma lootuseid üles kütma. Langesin miinusringi, kus sain esialgu jagu Raavost (minu jaoks oli sellega päev juba korras ) ja siis surfhouse’i Erikust. Sõidud hakkasid juba päris heaks minema ja enesekindlus järjest kasvas, kuid sattusin jällegi kokku Gunniga. Mul tuli päeva parim heat: s-bend, F-16, mõlemas suunas uh-kiteloop, üks kena blind judge. Silma nurgast nägin, kuidas Gunn kiteloop-hp viskas, kuid jäi põhja kinni. Kõlas pasun, heat läbi, väike lootus oli, et äkki… aga jälle pidin Gunnile alla vanduma. Võistlus läbi, tulemuseks 5.-6. koht Rauntsiga jagamisele. Pole paha!
Nagu prognooski lubas, lammutas teine päev kui pöörane. Kavas olid race, kiteloop ja harrastajate freestyle. Kuigi race algas paraja segadusega, said kordusstardiga kõik kenasti liikuma. Mul hea start, peale esimest ringi teine koht. Viimasel ringil tagumise poi juures ilmus just kui maa alt välja Rain. Mul jäi mõned meetrid kõrgust puudu ja pidin poi võtmiseks ühe pisike krüssu veel tegema. Sellega Rain möödus ja rebis alla tuult sõiduga eest ära. Finishis 3. koht. Pole ka paha!
Veider on, et muidu kaldal okeid mehed kaotavad võistlusolukorras täielikult surfarile omase hang-loose’i. Paaril korral sõimati mind korralikult läbi (ootasin väljas pool võistlusala oma heati) ja sõimust ei pääsenud kohalikud ujujadki…
Auhinnad kahjuks eriti nigelad, arvestades seda, millist showd düüdid kohati ehk uime kõrguses vees tegid. Aga Au ja Kiitus TeamRRD südikatele võistlejatele, õnnitlused Ristole, Jutsile ja megalooper Raavole !!!

Väike viidik:

Aloha Kite Challange 09 from Reimo on Vimeo.

Kuigi ei puhunud, sai kõvasti wakestyle’i harjutatud. Kaatri taga on asi palju hardcore’im kui arvata võiks. Matsudega lööb vesi silmalaud tagurpidi, on kuulda selgroo raginat ja järgmine päev on kangetest lihastest tingitud robot-stiilis liikumine teemas. Lohe laksud selle kõrval poisikesed. Igatahes suured tänud korraldajatele!

P.S. Kaater on müügis! Kui kellegil huvi, siis andke julgelt teada!
Otseloomulikult valmis üritusest väike videolõik:

Kui pole tuult… from Reimo on Vimeo.

Noo,  viimasel ajal pole mõtet päevikut päeva kaupa kirjutada. Tuul selline, et Pärnus viimased 3 päeva jutti 7 ruudusega sõita saanud. Tänaseks  jalad pakud ja reilidest kõhulihased trimmis. Kõvasti sai lihvitud unhookedit, lititud kickerit, proovitud bootse, tõmmatud kiteloope jne.

Tiiser pilt uuest loheklipist, olraaait tuult!

Siga mega hea harjutamispäev. Prognoosi järgi pidi tuul kella lõunast läände keerutama ja läksime vargsi Hollikasse. Kohale jõudes puhus selline mõnus kuus-pool-seitse metra. Lohesid palju, enamus Obsessionid, Säga littis vanakooli Cabrinha CO-ga Flätt muidugi legendaarne, vesi põlvekõrgune ja nagu värskelt triigitud. Kõrkja fläti kicker (raam ja pvc torud peal, uimi ei pea küljest ära kruttima, noka kõrgus ehk 2m) oli mõned nädalad niisama seisnud. Ahvid muidugi olid kickeri reglueeritavad alumiinium jalad rotti lasknud ja äärmise pvc toru lahti väänanud, õnneks sõitmist see ei seganud. Harli tuli ka kampa ja üritasime kolm-kuusi visata ja Säga tegi effekseid krääbiga raeylisid.

Põhi trikkideks raely-blind, blind judge, backmobe, sbend-blind, kiteloop hp, enamvähem välja tulid esimesed kaks!

Väljama krt sõidavad flip-flopidega:

Tundub, et 2009. aasta suvi läheb ajalukku kui viimase 30 aasta kõige tuulevaesema suvena Surfipäevad mööduvad vesiste silmadega merele vaadates, et kas taga on äkki jänesed tekkimas? Tihti lugu ei ole. Kuid õige entusiast ei lase tuju langeda, sest juba vanarahvas teadis rääkida vaikusest ja tormist. Igatahes, peale paari nädalast vaikust puudutas tsüklon rannikut õigest kohast, millele järgnes üks tormiline päev, öö ja järgmise päeva hommik (suht täkk tsüklon ). Päeval littis üle 20 m/s puhanguid ning düüdid sõitsid 5 ruudustega (ime et nii väikseid Eestis üldse ostetakse ja omatakse). Ise jõudsin peale alles õhtuseks vahetuseks ja tuul oli selleks ajaks laadnamaks muutunud. Relvaks Obsession 7 ruutu, millele lausa meeldib sellistes tormituultest möllata ja hüpete ajal taevasse täpiks tõmmata. Kuid kiteloopide ajal rebib megalt alla tuult, seda sellepärast, et sarnaselt RistoK’le tõmban lohe kohe veost loopi. Järgmine kord prooviks ehk sekundiks peakohale tõstma jätta ja siis loopida, saaks ehk megaloopi kirja. Tuulest võeti viimast, Ollil tuli 7h päev kirja.
Õhtul kõne Sägale ja leppisime kokku kogunemise järgmise hommiku kella 6ks. Ööga oli tuul veidi oma rammust kaotanud ja kannatas unhookedit proovida. 7 ruutu global-poomiga suht terav, raily’des veids tähelepanu kaotad ja juba ta lendab üle pea või liiga alla. Harjuda ei jõudnudki, sest ühe suht tavalise matsuga lõi tube’i punni eest ära ja päeva lõpetas jalutuskäik Maist.
Wake’i peaks sõitma minema! Stiili näide mõne aasta tagusest backrolli proovimisest

Ida tuul pole Pärnu tuul, aga suure tahtejõuga saab surfata ikka. Paari nädalane auk surfamisest sees ja mõnus oli jälle vees olla. Seda mõnusam, et kordusõppused ning kaks nädalad metsalaagrit tulemas. Tuulevana andis täna tuult poole minutiliste satsidena, puhangus oli üliluks. Kuid endiselt igatsen 12 ruudust lohet…
Väike no stress lohesurfi meeleoluvideo:

Time to wait… from Reimo on Vimeo.

Ja kõik Te olete oodatud Pärnu Surfiklubi Jaanitulele. Rohkem inffi: www.windsurf.ee
Ermole kiiret paranemist!