Kuna Risto tegi kohustuslikuks kõik spordipäevad kirja panna, (isegi siis kui on tegemist mitte surfiüritusega) siis saan mina kirjutada näiteks motokrossist. Samas on see üksikasjalik läbitud ringide ja aegade kirjutamine suht igav lugeda. Seega siis niipalju, et proovisin laupäev oma uut pilli Yamaha 450. Tegemist on eelmise aasta Toomas Triisa motikaga ja uskuge see käib päris kõvasti edasi.

Võibolla üks väike jutt,  miks surfarina hakkasin krossi sõitma. Nimelt põhjus on eelkõige vist elustiilis. Tundub et minu keha vajab pidevalt väikest adrenaliini laksu, isegi siis kui tuult ei puhu ja surfata ei ole võimalik. Seega üks spordiala ei sega teist ning mõlemad alad pakuvad pinget. Teiseks on mootokross väga hea ülekeha ja vastupidavus treening. Ma saan ennast vormis hoida ja ei pea kõik tuulevabad päevad tina panema.

Kuna kross on kindlasti vigastuste rohke ala, siis püüan seda harrastada siiski mõistuse piirides ja hulluks ei taha minna selle kihutamisega. Nagu vanad motovennad ütlevad, et on olemas kahte tüüpi motomehi, esimesed on need kes on laksu pannud ja teised kes veel ei ole. Pidi olema kaks täiesti erinevat suhtumist