Ennustuse järgi tõotas tulla tuuline päev. Ja nii oligi. Kuna Eestis tagasi olles pole veel saanud korraliku tuulega surfida, siis olid mu ootused suured. Jõudsin Vääna-Jõesuusse kell 13. Peagi saabus ka Üllar. Veerand tundi hiljem olin esimesena merel. Võtsin algul 9se lohe. Meri oli jänest täis – 9sega oli hea sõita. Inverted backroll tuli kohe välja. Peab veel õppima lauda üleval seisma jätma ja jalgu sirgeks sirutama. Visuaalselt on see väga ilus trikk. Front tantrumiga kahjuks veel hakkama ei saanud. Tuule suund oli ideaalne unhook power hüpete tegemiseks. Muudkui tegid trikke ja sõitsid rannaribaga paralleelselt mõlemas suunas. Kui alguses pidi veidi ülestuult kantima, siis hiljem polnud seda isegi vaja teha! Kogu rannariba pikkuselt sai trikitades edasi-tagasi sõita!! Ühe unhooked hüppe ajal lõi lohesse puhangu sisse. Peale 4 järjestikust backi oli selline tunne, et hüpe peaks lõppema ja tõmbasin kätt rohkem peale. See oli aga vale otsus, sest olin ikka veel kõrgel. Ja nõnda sadasingi sealt kõrgelt selg ees alla. Põrutus lõi lausa hinge kinni. Oli selline tunne, et iga hingamisega läheb kopsust rohkem õhku välja, kui tuleb sisse Kui toibusin sõitsin ära kaldale ja tegime Üllariga söögipausi. Pumpasin oma väiksema lohe täis ja võtsin 9se asemel 7se. Peale valusat kukkumist sai kõrgete lendude isu otsa Korra tegin veel hooked-in F16-ne, mis viis mind taas kõrgustesse. 7se lohega juhtub see väga kergelt. Nii kõrgelt pole ma seda trikki veel varem teinud. Peale loopi oli selline tunne, et sajan taas kõrgelt alla ja sellest ehmatusest maandumine nurjus. Edaspidi surfisin hästi ettevaatlikult. Harjutasin unhooked backi ning raileyt. Korra proovisin unhooked back-kiteloopi. Pole seda kunagi varem teinud. Ei tulnud ilusti välja, loopi tegi ära, kuid mu enda backroll jäi poolikuks ja tulemus oli naeru väärt. Proovisime Üllariga ka blindis sõita, kuid edutult. Nõnda palju siis railey to blindist Õhtul 19 tulin maha, sain peaaegu 6 tundi surfata, kokkuvõtteks – One Fine Day.
6 thoughts on “One Fine Day”