Jou,

Lopuks ka moned read siit Boracaylt. Moned paevad tagasi saime siis Kristiga tehtud oma IKO kursuse ja nyyd paber kaes. Kursus kestis 6 paeva, esimene paev oli esmaabi. Teise paeva hommikul veits teooriat ja siis pidime naitama, mida veepeal oskame ja parast lounat jalle teooria. Kolmandal paeval nagu ikka teooria, teooria ja siis kaatriga White Beachilt merele paadist lohe ohku laskmist ja alla votmist harjutama. Ei olnudki vaga raske nagu algul olin kartnud. Kevadel Viltsi paadiga harjutamine tuli nyyd kasuks, kuigi see paat siin oli kordades suurem ja voimsam. Neljandal nagu ikka teooria ja rannas self rescue harjutamine, mille ajal mina istusin kohalikus arstikabinetis ja andsin vereproovi. Tagasi opingute kallale sain asuda jalle peale lounat . Viiendal paeval jagati kursus kaheks, yhed said omale opilased ja pidid neid koolitama, teised jalgisid ja pidid parast kommenteerima, mida koolitusest arvavad. Kuuendal paeval oli teiste kord koolitada, ehk siis ka minu ja Kristi. Aga mida ei olnud oli tuul, seega tuli enamus aega raisata teooria peale. Aga lopptulemus hea, paber taskus ja nyyd toole loodetavasti.

Tuulega siin tegelt vaga kiita ei ole. Puhub mingi kolm, neli paeva jutti ja siis jalle paar kolm paeva pausi. Tana kaisimegi hommikul Kristi ja Aivoga soitmas mingi 1.5 h ja oligi koik. Eile ei saand yldse soita, passisime niisama terve paeva rannas. Hakkan juba ara harjuma selle mitte midagi tegemisega. Lubab jalle paremat tuult laup ja pyhap. Selle eest kui ikka laksab siis korralikult ja mitu paeva jutti. Kui puhup siis on traffic ka merel paris hull, lohesid ikka 50-60 ringis korraga peal. Rand on u sama suur kui Parnu paradiisi rand, voibolla natuke pikem. Ohtud mooduvad White Beachil rummi juues, eriti nyyd kui Besti Aivo ja veel moningad eestlased siin on.