Oleme juba pikalt (al 30 sept) Boracay saarel Filipiinidel surfanud, et hing ihkas midagi erilist  Oli aeg organiseerida üks Seco saare reis. Paljud surfikoolid pakuvad Seco reise ja hinnad on ka seinast seina. Meie plaan oli teha oma seltskonnale (Eesti pundile) ise reis. Tripp Lindaga algas 17 veebruar. Sõitsime liinibussiga Culasi sadamasse, kus ostsime söögi- ja joogikraami tulevaks tripiks. Kapteni härra kutsus meid oma koju, 15min kaugusel Culasi sadamast, saarele Malalison. Seal veetsime ka öö. Saarel pidavat 500 perekonda elama, mida oli küll väga raske uskuda Hmmmm, tunne oli küll saarele jõudes, et “lets get lost”;) Saarel elektrit muidugi polnud ja elamised inimestel  väga lihtsad onnid. Ööbisme Lindaga ühes neist paljudest, mis oli omaette lahe kogemus. Kapteni tytar tegi meile enne pimedat saare ringreisi. Õhtusöögiks grilliti tuna kala ja kõrvale  riisi. Peale sööki võtsime Kapteni ja tema vennaga rummi (tanduay). Jõime rummi ja arutasime maailma asju nagu tavaliselt:) Hmmm öösel muidugi väga magada ei saanud, kuna palav oli ja onni seinad ka väga helikindlad polnud. See selleks, et hommikul päiksetõusuga olin üleval nagu 5 kopikat. Teised reisikaaslased eesotasas Priidu Null-ga alustasid oma sõitu 18 veebruari hommikul kell 6.00 Boracay saarelt. Culasi sadamasse saabusid nad enne lõunat. Meie Lindaga eelnevalt organiseerisime söögi ja joogi jne kraami paati. Enne pikka paadisõitu oli väike kehakinnitus ja reis võis jätkuda. 2,5 tundi lainetes loksumist ja  kaua oodatud Seco saar. Tõesti väga väike saar on Seco keset ookeani. 50×400 m suurune kergelt hobuseraua kujuline saareke, mida ümbritseb eemalt riif, et suured lained saart minema ei viiks.
Kohale jõudes oli tõus kõrge ja saime kohe kaldasse sõita. Tuul puhus kenasti 7 m2 lohele:) Kiirelt kamad kokku ja merele. Hmmmm luks koht ikka surfamiseks. Sõita on siis võimalik saarel onshore ja offshore suunaga. Ehhhe no arvake ära, mis suuna ma valisin???? Offshore ikka ja vesi peegel sile…………….mõnus:) Tuul oli siis esimene päev suhteliselt tugev ja unhooki väga ei raatsinud võtta. Hmmm kiteloope tuli konksus palju ja hangimist jätkus kuni pimedani. Õhtuks oli mõõn, vesi alla põlve ja sellega sõit sõidetud. Tuul muidugi puhus edasi ja väga ilusti veel. Õhtuks valmistas Kapten meile riisi ja grillkana ja tydrukud hakkisid salati kõrvale. Enne magama minekut väike rumm ja ekskursioon ümber saare:) Ööbisime kõik kenasti lageda taeva all. Tekk oli madratsiks ja lina tekiks nagu Filipiinidel kombeks:) Hommikul tõusime päiksega, pudru sisse ja merele. Teine päev siis maasikas tordile, et tuul kenasti rahulikum, mis lubas vabamalt ennast õhus tunda. Hommikul sõitsid esimesena tüdrukud, kes teevad suuri edusamme surfamises (Linda, Kätlin, Katrin, Annett). Ott poiss kimas merel nagu pöörane ja Kalju sai bodydragi kenasti lukku. Lõunast oli tõus nii kõrge, et ………hmmmm oli minulgi aeg sõitma minna. Null ühines ja Annett asus filmima. 9m2 Obsession sobis mulle ja Priidu valis 10,5 m2. Noooo vaieldamatult parim sõidupäev minul, kuna kõik sujus ideaalselt. Harjuta mida tahad, kuna pole mingeid ohte, ega segavaid faktoreid. Ruigasime Priiduga kuniks jõudu ja tahtmist jagus. Super luks sett siis mõlema poolt. Õhtuks grillkala, riis ja kartul. Joogiks ikka ja jälle tanduay. Ega kaua vastu ei pidanud, kuna väsimus tegi oma töö. Hommikul tegime joogat Katrini ja Kristjani juhendamisel, nagu ka eelneval hommikul. Kolmanda päeva hommikuks olin nii läbi, et merele nagu kuidagi ei kiskunud. Usinad surfarid olid kõik kenasti merel ja mina pildistasin. Hmmm ah jaa Ove aitasin ka eelmine päev 1 triibuni peale 20 min harjutamist:) Enne ära minekut tegime veel lõunasöögi, asjad kokku ja kodu poole teele. Tagasiteel oli tuul vastu ja  loksutas korralikult. Pimedaks olime kodus Boracay saarel õnnelike ja tervetena. Tublimad ja tugevamad tegid veel afterparty white beachil koos sõbra tanduay rummiga:)
Suured tänud Lindale maitsva toidu eest. Priidule ja Annettile hea orgunni eest ja müts maha KÕIGI toredate reisikaaslaste ees: Kalju, Ove, Ott, Kristjan, Stieg, Katrin, Kätlin.
Hmmm ütlen ausalt, et Seco saarele lähen tagasi juba esimesel võimalusel…ehheeeeeee