Nädal aega siis tuulevaikuses istutud. Reedel prognoos lubas laupäevaks kõva edelatuult ning seetõttu saigi valmistuma hakatud. Hommikul korralik pudru ning oligi paldiskisse minek, ootasin seda juba ja teadsin, et olud on seal hardcore, veits kripeldas ka kuna läksin üksi peale, kitelauncher oli muidugi kaasas. Puhus nii 10m/s kui kohale jõudsin 13.00 paiku. Väga hea, 11m2 Addiction läks käiku ja sõit võis alata. Sünge on sõita sadamaterritooriumil kus tankerid seisavad rivis ja siis panga all, kus mahamineku võimalus võimatu või ekstreem ning vesi on 2C, järgisin muidugi merendusreegleid, mööda märgistatud laevateed ei sõitnud, vaid sõitsin risti üle nagu lubatud. Addiction rebis trapetsit korralikult ja speed oli arvestatav, paar pauku panin ka kuna hoog läks liialt suureks aga õnneks midagi ei juhtunud, olin veivilauaga.
Kella 14.00 paiku tuul tõusis ja hakkas korralikult paugutama, võis olla 15m/s kanti, addiction 11m2 hakkas nii hullult üle käima mahatõmmatud setingus ja rebis gaasi vajutades korralikult taevasse siis otsustasin lähtekohta naasta ja 8m2 religiooni rigada. Päris ulme, nüüd laksas juba nii, et ka sellega läksin kikivarvul vette. Täiesti ühtlane tuul oli otse merelt sisse, luksus, nii nagu timmisid, nii said sõita. Tõmbasin veivispotis lainetevahel kuni 16.00-ni, siis oli trapets juba seljale hakanud, sest sakutamine oli korralik. Tulin maha, pakkisin asjad ja läksin koju. Kell 17.00 viskasin kodus diivanile küliti ja silm hakkas kinni vajuma, kui helises telefon. Kõrks helistas ja läheb vääna, kutsus kaasa. Teadsin, et homme tuult ei ole ning seega rebisin end taas maast lahti.
Kell 18.30 tõmbasin märjad kalipsod jälle selga ja läksime Väänas Ristoga peale, laine oli ka seal ennast parasjagu üles kruvimas ja loomulikult pagiline tuul nagu vääna litrile kohane. Sideshore ja tunnike sõitu, kaotasin veel laua ja kui see ükskord käes, tundsin, et nüüd on tänane päev läbi, külm täna ei olnud. Olen päevaga ülirahul.