Eile käisin Jüri põllul lumelohetamist vaatamas, kuid ohssaaa imet ei kohanudki kedagi teist. Olud olid rasked  – tuul oli auklik, lund oli vähe ja seegi lendas tuulega kaasa. Nähtavus oli halvimal juhul 10m, parimal juhul 40m. Tagasitee Kiili lähistel oli lumest umbes, põldude vahel ei olnud kohati aru saada, kus on tee ja kus on põld. Tee ääres polnud ka Norra mägedes kasutatavaid bambuslatte, millest oleks aru saanud, kus on tee. Õnneks ma ei olnud oma autoga, millel on veel vihmaussi-sõbralikud suvekummid all. Laenatud auto oli aga talveks korda seatud ja kordagi kinni ei jäänud. Tänud laenajale! Jaanuari teisel nädalal on mul plaan minna Haugastoli lohelumelauatama. Mitmed tiimiliikmed on siis küll Hawaiil, kuid Põhjamaa kargesse kliimasse koju-jäetud heidikud on teretulnud koos minuga Norra põlde kündma tulema. Haugastoli lähedal on väga ägedaid kohti snowkitemiseks: vaata pilte siit.

Pakin oma surfivarustuse pikemaks ajaks kokku. Mitte külma tõttu, vaid muudel põhjustel. Pole suvest peale olnud aega tramasid terveks ravida. Ja vanad vigastused annavad külmadel talveõhtutel tunda. Veidi selline tunne, nagu oleks Timo saadetud videost seda uut spordiala proovinud. Soovitage, mis aitab surfist loobuda? Ja jooma ma ei hakka ) Haned on ju päris ägedad linnud?? Proovin vahelduseks tööd teha ning teisi spordialasid harrastada. Täna nt käisin Glehni pargis suusatamas. Mõnus värskus tuli sisse. Vaevu suutsin raja ääres seisnud tumedapealise lõunamaa iluduse kauni naeratuse kütkeist välja rabeleda ja koju naise juurde tagasi suusatada. Aga koju ma siiski jõudsin. Kes ei tea, siis kunagi käisime Üllari ja RistoK-ga laskesuusatamise trennis. Siiani on suusatamine hinges ja need vägevad treeninglaagrid Haanjas Kurgjärvel ja Otepää kandis. Kunagi sai ikka kõvasti lolluseid tehtud Mitte et praegu neid oluliselt vähem teeks )) Meenub, kui sõitsin tavaliste suuskadega hüppetorni nõlvast alla ja kukkusin alla jõudes ~30 cm sügavuse augu lumme ning väänasin jala välja. Või kui suvel rullidega sõites kivi vahele viskas ja mäest alla tulles asfaldil hea matsu maha panin ning hiljem meie treener Karl Lont haavale joodi valas Ja muidugi kõik need tüdrukud ja tähised ööd!