Vastupidiselt Raavo kogetule võiks öelda, et väga luks päev oli ikkagi! Säga ja Raimoga tegime väikese snowkite-safari. Startisime Munalaiu sadamast ja sõitsime üle Manilaiu. Teisel pool laidu kasvas suht lai kõrkjaväli, mis püüdis enda alla mõnusa puudri. Esimesed tunnid, nagu Oll armastab öelda, mõnulesime seal kui sead rukkis (kõrkjas). Päike paistis ja lumi tuiskas! Anilaiul kohtasime Raavot, kellega suurest taasnägemise rõõmust kogemata lohed kokku lasime. Selle tulemusena, kahjuks, pidi Raavo lahkuma Anilaiult mandrile juba kondimootoriga. Aeg lendas, tegime väikese söögi ja sõitsime pikki laidu tagasi. Säga ja Raimo surusid üle laiu, ma ise sõitsin ümber ja sadamas tagasi me olimegi. Vaikselt pakkisime asju, keegi väga ei kiirustanud. Liinide kokku keeramise vahepeal tõstis Säga pea, vaatas loojuvat päikest ja ütles: täna oligi SEE PÄEV! Päev milliseid on ainult korra aastas… või vähem.

Munalaiu Snowkite from Reimo on Vimeo.