Neljapäeval tegime väikese Zagarkalnsi otsa. Esimesed pool tunnikest väike soojaks sõit ja ootamine, kunas Ibumax mõjuma hakkab. Ja oi, kui ta lõpuks mõjus, tuli selle talve kõige parem mäepäev. Pole sõnu selle kirjeldamiseks!!! Siin kohal mäel käigu jutt kahjuks lõppeb…lihtsalt pole sõnu!

Laupäeval, nagu kipub “tavaliselt järgmisel päeval” olema, puhus mõnus briis. Taevas säras Eesti talve kohta ebaharilikult ere päike. Öine põhja tuul oli lükanud lahe jääst tühjaks ning üle pika aja nägi taas vaba vett. Päike ja vaba vesi, jess, paistab, et kevad pole enam mägede taga!

Sellist kergelt udust pilti nägid mu silmad, kui hommikul kohale jõudsin:

Kullipesa Snowkite from Reimo on Vimeo.