Kuna eelmise aasta Austria reis jättis kustutamatu mulje, käisime see aasta uuesti samas kohas. Täpsemalt Mayrhofner suusakesuses, eestlastelegi tuntud Ramsau küla vahetusläheduses. Viie päevane super-mäepilet lubas külastada kogu orgu ümbritsevaid keskuseid ja neid seal ikka oli! Igatahes, Kesk- Euroopas võimutses kevad, kõik päevad keevitas päike ja all orus oli +17 kraadi sooja. Oldud nädalaga sai põskedele mõnusa jume ja lauaprillid põlesid pähe. Hommikul ärgates avanes hosteli akanast suht lummav vaade… Aga sellist vaadet võis vast iga seal oleva mägimaja aknast tsekata.

Ilm oli ilus, loodus oli ilus ja see oli ka kõik, sest puudrit polnud kübekestki. Viimati sadas seal lund pool kuud tagasi ja paremad lumeväljad olid suusa-kaarnad ära vaalutanud. Lisaks, sulas päeval lumi pakkivaks ning kui vööstsaati pakkivasse lumme end kinni sõitsid, oli suht kellad. Esimene päev olime entusasmi täis, üritades erinevatest orgudest ja metsadest läbi trügida, kuid päeval-sulant-öösel-külmunt-lumi ei kõlvanud mitte kuhugi. Esimese päeva viimase sõiduga läks ka väga valesti, sest pärast 20 mintsast mööda mägi-autoteed sõitmist jõudsime lumepiiri lõpuni. Palju kiidetud mägi-rahva piiritust lahkusest polnud halli-haisugi, sest esimeses gästhausis polnud kedagi, kes olnuks nõus meid alla parklasse viskama. Igatahes, tegime kõik gästhausis ühe õlle ja panime klaasid põue.

Veel üks stiilinäide puudri otsingutest

Noo nii ja jaa, polnud kunagi näinud nõnda paljusid lahtijooksnud laviine. Ühes orus, kust eelmine aasta sai konti ajavaid puudri sõidud, oli see aasta laviini meri. Peale esimest sõitu teisele sõidule minnes avastasime, et vahepeal oli vastasmäe küljel 2 laviini lahti läinud ja polnud sellised tavalised laviinid, vaid sellised, mis pühkisid mäekülje kuni muruni lumest puhtaks.

Kuna puudrit polnud ja Oliver sõitis teisel päeval pargis end puruks, hirmutades kõik teised sedasi ära, möödus edasine reis kerge vine all radu lihvides- jumal ju hoiab purjus inimesi:) Viiendal, viimasel päeval, külastasime kohalikku kõrgemat tippu Hintertuxi (3250m), kus tuiskas nõnda kõvasti, et Tõnis sõitis suures tuisus vastu rada tähistavat posti ja omal jalal mäelt enam alla ei saanud.

Aga muidu tore! 24 h autosõitu üks ots, 500 euri investeeringut, lõbus seltskond ning nädalane puhkus päikese ja lumega missugune!!!