Reedel sai Juta sünnal ilusti kokkulepitud, et laup hommikul sõitma. Kuna aga käraks läks nii hästi käima, siis hommikusest merele minekust ei tulnud midagi välja   Aga ei olnud ka hullu, sest kohale Katariinale jõudes laksas päris korralikult, 10 ja 15 m vahel kuskil, puhangud võibolla isegi rohkem. Kalda ees oli ilus flätt, aga kaugemal sadama poole minnes olid lained nagu kuumaastik. Mõtlesingi siis, et mugavam hüppamist harjutada kaldale lähemal natuke madalamas vees kuid peale ebaõnnestunud maandumist, otse õlaga veealuse kivi kõrvale tegin järmised hüpped ikka väheke taga pool. Õhulennud hakkavad vaikselt kõrgust koguma ja enam ei ole hüppe ajal kookonis, üle poolte maandumistest ka juba täitsa talutavad. Küll ma varsti Jutale järgi jõuan:)) Peale 2h sõitu hakkas veits jahe ning otsustasin selleks korraks lõpetada. Vesi oli siiski üllatavalt soe juba, isegi kannatas pikemalt vees olla.