Kirjutan seekord siis eraldi posti, sest emotsioone on peale tänast omajagu . Suht ootamatult sai end Kakumäe poole veetud. Enamus tiimist oli juba kohal. Kui lohe sõiduvalmis sain, hakkas tuult kergitama. Kuna eilne tüng ja Lohusalu ekstreemsed tingimused nädalavahetusel väga hüppeid harjutada ei lubanud, oli tahtmine suur ja asusin koheselt asja kallale. Mõned hüpped tehtud otsustasin 360 keerata. Kantisin korralikult ja tuli minu jaoks üpris kosmos . Unustasin aga põhilise – esimest kätt peale tõmmata . Ja ega tegelikult aru saanudki, mida lohe seljataga tegi. Väga võimalik, et tõmbas loopi… igatahes lendasin täie p**aga selg ees vette. Hing kinni. Toibusin mitu minutit . Aga ega see siis rahu ei andnud. Järgmised üritused kõvasti madalamalt ja hoidsin esimest kätt peal. Mitu krässi ja mitu õnnestunud maandumist. Ühe kõrgemaga keerasin kogemata 720 ja maandusin lauale… siiski, lohe ei saanud päris õigesse suunda.
Paari sõnaga – minu jaoks oli see väga lux surfipäev. Tahaks veel
2 thoughts on “Kakukas”