Filipiinidelt

Jube kiirelt läheb see aeg. Siin on oldud juba üle poole ehk siis ca 20p veel. Vaikselt oleme kohaliku rütmiga harjunud ja kujunenud on rutiin – hommikusurf on nagu tööle minemine, õhtune aeg pühendunud perele.. põhim pöördvõrdes Eesti eluga :) Surfisetid muutuvad järjest lühemaks ja laisemaks. Eks see väikse saare viga ole… päevast päeva teed üht ja sama.. sellest tüdineb ja tegelikult ei mõista, mida oleks siin saarel üldse pool aastat teha? Eestis on motti veidi rohkem ja surfama minnes adrekas üleval. Muidugi ei ole avastanud teisi randu nagu Union bay ja saari nagu Seco jne aga eks sellega tulebki arvestada, kui suure perega reisida. Samas nuriseda pole midagi… sõita saame piisavalt, küll mõningate tuulevabade päevadega pooleks… õnneks sest jutti lastes lähevad lihased ikka üsna pingesse.

Muidu pole siin suurt, peale uute majade ja tõusvate hindade, midagi muutunud. Bulabogi vesi on sama si??ne ja rahvast tipptundidel rohkem kui põlvekõrguses sipelgapesas. Ajuloputuste tagajärjel mida pidev krässimine ja bodydragimine tekitab tuli ka kõrvapõletik lõpuks majja. Mis sest, et sõidan troppidega ning kuivatan iga kord ülima hoolega kõik kõrva kumerused. Kui homme ei valuta lähen 7-ga megaloope kiskuma, vastasel korral jälle sinna samasse teadatuntud arstiputkasse.

Ok, rüüpan veidi rummi ja popsutan sigarit…

Elu on karm ka paradiisis

Boracay part 1 – Bulabog beach

Viimase paari kolme nädala teemaks on olnud montaaž: pulmavideo, vähiuuringute labori promo ja veel nipetnäpet. Selle kõige vahele kõpitsesin kiiruga valmis Boracay tripi viidiku. Materjali sai 2 päeva jagu ja teine 2-päevane tuleb Seco saarelt kunagi tulevikus.

Kevadine suplus

Sai samuti selle kevade esimene avapauk tehtud ning laupäeval Kakumäel ja täna Väänas hooaja esimesed triibud tõmbasin. 5/3 kalipso peab väga hästi, lahtised käpikud, nii uskumatu kui ka see näib, samuti. Ainukesena tegid häda auklikuks sõidetud 3mm sussid (selle vastu leiutas rohu RRD Juts). Kuskil poolteist tundi mõlemal päeval kuni varbakesed “EI!” karjuma hakkasid.

Vastupidiselt Reimsi isasele s-bendile, lasin käiku kõik oma oskused ja tõmbasin kümmekond emast krässi. Nii nagu surfiga alustajaid olen rahustanud – lohesurf on jalgrattasõit – kord käpas, siis ei unune iialgi, siis mõtlen sedasi ka seekord… kuid üks abiratastega sõiduriist või kolmekas kuluks hooaja alustuseks marjaks ära ikkagi :)

Rohkem lund!

Ütleme nii, et sellise talvega elaks Eestis aastaringselt väga hea meelega. 4 kuud lund, mitu parki Tallinnas ja selle lähistel, Baltimaade parim Lätis jne. Sõidupäevi saab valida vastavalt oma soovile, mitte ilmastikutingimustele. Vaikselt hakkab hirm eelmise aasta krässist kaduma. Rohkem chilli ja airi on selle hooaja märksõnaks. Suusapoisid on kõvasti arengut teinud. Siim, keda ka tuleval surfihooajal merel uue Obs-ga näha saab, genereerib täitsa arvestatavaid trikke. Ühe hullumeelse klipi panin tiisimiseks juba kokku. Kunagi saab ka paari-kolme mintsase klipi kohe kindlasti :)

Boracay 4

Head uut aastat! Meie võtsime 2010 vastu 6h Eestist varem Whitebeachil. Ilutulestik oli võimas! Rahvast palju. Kõik see poiss ja tüdruk mekkis seenemoosi, rumm voolas ojadena ja kõigil oli tore :) Öösel oli taevasse kerkinud täiskuu, mille ümber tekkis tohutusuur halo… omamoodi vaatepilt, mida Eestimaal ei näe.

Tänasega olid rivis kõik kõhuhaiguse käes vaevelnud kaasmaalased. Lõpuks ometi hakkab see hirmus haigus järgi andma. Isegi hoidsin eile veidi tagasi, et täna peale 3p pausi veemõnusid nautida. Üles sain juba kl 10st, natuke skaipi kodumaale ning kl 13st sättisin end randa. Meri suhteliselt tühi, tuul üsna hea. Täpselt 7 rutsisele 2010 Obsessionile. Õige lohe õiges aastas ja peaks mainima, et nüüdsest on 7 rutsine mu lempar :) Õigete settingutega töötab see loom hirmuäratavalt hästi. Kuigi haiguse järelnähud veel toimisid ja kõhus nati kruttis oli tunne väga iisi. Võtsin kõikide tarkade surfarite soovitused unhook kiteloop’i sooritamiseks arvesse ja hakkasin allatuult lihtsalt loope kerima. Üllatavalt lihtne jällegi :) Maitse suhu saanud, lasin loobi ajal ka väikse popi ja sealt need tulema hakkasid. Küll algul pisikesed aga sedagi. Vähemalt on reisi üks eesmärkidest täidetud ja võib rahuliku südamega lennukisse astuda.

Tundubki, et soojaks sõidab paari nädalaga miinimum. Oleneb muidugi sõidutundidest ja oludest. Seega kahenädalased surfitripid võib südamerahuga ära unustada. Kui ikka midagi õppida tahad, siis miinimum 3-4 nädalat tuleks puhkust võtta ;)

Okei, selleks korraks kõik. Loodetavasti saame veel paaril viimasel päeval samasugust head tuult ja merd nautida. Tsau!

Boracay 3 ja Seco saar

Seco on lohesurfi paradiisisaar. Selle lausega ütles ka kõik :) Saareke ise 400x100m, keskel miski kaktuse taoline taim, keset ookeani asuv, kalurite puhkepaik ja surfarite unenägu :)

Üks miinus siiski on. Sõit sinna on üpris vaevarikas, eriti tormise merega. Meil muidugi läks paremini. Jõudsime kohale rahuliku tuule ja lainega. Õhtu aga nautisime paar tundi ideaalset flätti 400m ulatuses ja laiust kuni riifini, mis kuskil kaugel silmapiiril virvendas. Pimeduses laotasime kama rannale ja lasime heal ning paremal maitsta – kokad olid valmis küpsetanud piraka sea ning kala koos kõigi lisanditega. Öö jätkus rummkoola, trummi-kitarri ja naljasuitsu saatel. Mõnus :)

Järgmised päevad algasid varahommikul, kui päike horisondi tagant oma pead kergitas. Kobedamad surfarid tegid oma esimesed sõidud. Klahvid puhtaks, kohvi ning võiku kõhtu ning uuesti merele. Keskpäeval pidasime siestat. Kraade oli +40 ja vbl isegi peale. Päike küttis halastamatult. Õhtune high tide kutsus sõitjad uuesti merele kuni ööpimeduse saabumiseni. Edasi… õhtu 1 korda 2

Kolmandal päeval tegime hommikused sõidud ning keskpäevast pakkisime kodupoole. Laine oli avamerel tunduvalt vihasem. Minu vana merehaige see küll maha ei murdnud… aga ausalt, palju puudu ka ei jäänud.

Saarel sai veidi pilti ja filmi samuti. Küll mitte mõtetes ette idealiseeritud kaadreid aga midagi siiski :) Seco on saar, kuhu tasuks minna korduvalt ;)

Olles tagasi rutiinses Boracay Bullabogi biitsil… on üpris kodune tunne. Ei taha kuidagi aksepteerida mõtet, et mõne päeva pärast tuleb piinarikas tripp Eestisse ette võtta… kus ootavad kohustused elada jällegi tavalist Eesti elu. Võin juba ette öelda, et see reis oli igati kogemust väärt ja iga siinoldud päev, mis lendas, kui punavägede sõjalennuk MiG, on muhe, kui magus muinasjutt.

Lund Maarjamaale ja peatse kohtumiseni!

Boracay 2

Merry x-maz 2 ya all! Kahju, et teil Eestis sulaks läks. Aga tuleb leppida teadmisega, et see pole koht, kus elu nautida :D naljaga pooleks ofkoors.

Meil siin igasugu asju juhtunud mõne päevaga. Üha rohkem tundub mulle, et terveid eestlasi on siin vähem, kui kõiksugu traumadega sante. Erms põrutas ribisid, Vilz ja Otsa kõhuhädadega pikali, Veix sai päikesepõletuse, Annika kukkus jala veriseks, üks tüüp pani tsikliga matsu… kõikke ei jõua kokku lugedagi. Ise sain täna antibiotsid peale ja nüüd tuleb vähemalt 3 päeva veest eemale hoida :( Vaatan, kui viitsin, kasutan vaba aega kasulikult. Tahaks Whitebeachile kaameraga tuuritama minna. Ah jama, rummi ei tohiks juua põhim 7 päeva tänasest!

Homme teevad posid kindlasti jõulusurfi. Õhtuks on korraldatud väike pidusöök, kuhu kuuluvad ka traditsioonilised Eesti jõuluroad + rumm. Hiljem kolib pidu kindlasti ka Valgeranda.

Mõne päeva pärast (26. dets) suundume Seco saarele. Üks hästi pisike maalapike keset ookeani. Laevaga kruisime sinna ca 6h. Ainukeseks sidevahendiks tsivilisatsiooniga ongi see laevake, mis meid Secole sõidutab. Seega 3 päeva oleme täiesti levikas. Meie kasutuses peaks olema peegelsile flätt ja hästi palju siile :) Õhtuid veedetakse rummi, lõkke, tantsu ja kitarrimuusika seltsis. Mina lähen tõenäoliselt seenetripile.

28. dets ööseks peaksime jõudma tagasi Boracayle. Päev veel ja siis saan ka piiramatult Tanduaid nautida ning aastavahetuse pidustustest täiel rinnal osa võtta :)

Veelkord, head olemist pere seltsis! Kirjutan varsti jälle.

Kolm päeva Boracayl

Heia! Nüüd tean, miks Kesa Eestit külastades nii chill oli ;) Põhjus väga lihtne – Boracay elutempo, päike, rand, tuul ja odav elu. Ja kindlasti kõige tähtsam.. surf! Kolmest siinoldud päevast olen surfanud 2. Eile tegin lihtsalt tänu pohmakale ja vaiksemale tuulele puhkepäeva. Noja soojaks annab ikka sõita. See mida hooaja lõpus tegin, tundub hetkel müstika :D No lihtsalt ei tule. Õnneks läheb iga korraga paremaks ja tõenäoliselt laksan järgmine nädal juba vanu asju ning vbl isegi gereerib veidi juurde :)

Saarel on eestlasi ikka hulgi. Mõnel läheb juba mitmes aasta. Kliima on super… ei mingit seagrippi jms bullshiti. Vesi polegi nii soolane, kui alguses lootsin. Ilus sinene küll, Valgerand isegi sinisem, kui ette kujutanud olin. Ja tundub, et tuulest puudust ei ole. Krdi mõnsa on lihtsalt mingi pisike set teha, siis väike õlts rannas võtta ning uuesti peale minna. Täiesti suva… kiiret pole ju kuhugi, kui tead, et 18ni vabalt sõita saad :)

Nagu juba enne öeldud, elu on odav. Rummipudel maksab poes ca 20 eeksi. Joo kasvõi surnuks, kui tahad… raha igatahes enne otsa ei saa :D Süüa on odav ka väljas. Miski 25 kuni 50 kroonuga saad kõhu punni. Muidugi algul joogiga eriti ei koonerda ka… just mõtlesin ennist, et võiks vähe vaiksemalt võtta. Siin ju see keiss, et kui korra kuuli paned, siis 2 päevane pooleldi täis või pohmas olek kindlustatud. Praegugi rsk käib pea tegelt ringi eilsest… kuigi vahepeal käisin sõitmas 4h, jõin, sõin. Imelik.

Varsti peaks Vilz oma gängiga kohale jõudma. Saab jälle pidu. Siis kellegil oli sünnipäev tulemas… pidu. Siis jõulud. Poisid tüdrukud juba panid eesti pundile menüü kokku. Teeme seapraadi ja värki. Rummi tuleb oma mitu kasti. Seco saarel tõenäoliselt jälle kuulikas. Mida sa öössel ikka tähti vahid :D

Filmi teen ka… täna pohmaga kuidagi ei viitsinud. Eks ootab kui joogist lõpuks kõrini saab ja kainekaid peale viskab :)

Eestisse ikka külma ja lund. Tagasitulles tahaks kohe lauda sõita :) Chiao!

Kakumäe, 29. september

Hola Sügis! Eilsega jõudis kohale. Alla +10 jäävad õhutempid ei ole üldse enam mõnusad. Vesi iseenesest suhteliselt soe… kuid olin ju ka sisse mässitud – 5/3 kalipso, kindad, sussid ja mask. Viimase Pärnu sessiga oli kontrast üüratu. Saabastest sussidega strapidesse. Esimesed 20min oli tunne – miks ma üldse surfan? Lohutuseks sisestasin fakti, et inimene harjub kõigega. Mõne minuti pärast oli tuul lännu ja ei sest pumpamisest enam midagi head nagunii ei tule. Lohe käppet kokku, märja kalipsoga autosse, soojapuhur maksimumini ja kodutee võis alata. Kahjuks on Eestis surfihooaeg läbi.

Raeküla, 26-27. september

Peale korralikku pidu, mida Risto ja Linda korraldasid, peale pohmakat, mida laupäeva hommikul põdesin, seadsin end Pärnu poole, et seda magusat flätti Vääna lainetele vahelduseks proovida.

Laupäeval läksin peale 17st ja lõpetasin pimeda saabumisel. Kokku 2h harjutamist 7-9ms tuulega. Väga mõnus õhtu oli :) Jalas Placebo LF Synergy bootsidega. Number väiksemad saapad istusid jalas valatult. Flätis on nendega jumalik. Reilid tulevad ludinal.

Täna lendasime keskpäeval Raini ja Arpoga pääle. Tuul veidi tugevam ja üpris puhanguline. Krdi väsimus oli kehasse pugenud. Seega midagi uut harjutada ei viitsinudki. Tegin puhta reilipäeva ja kruttisin rohkem vasakul halsil, kus end hüpates ebamugavamalt tunnen. Vees olime 2,5h.

Õnnestus ka mõni hea kräss korraldada. See hetk, kui õhus lendasin, jalad seljataha painutatult, kukkus hetkeks tuul ning täpselt sellises asendis ka maandusin. Hurraa, hurraa… laud oli sekundiga jalast kadunud ja saabastel rihma kinnitus ujuma läinud.

Kokkuvõttes chill nädalavahetus. Bootsid on nüüdsest teemaks. Flätis enam teistmoodi ette ei kujutakski!

Järgmine kord luban, et genereerin ka midagi uut. Eile ja täna lihtsalt ei viitsinud… päris mõnus oli vahepeal niisama sõitu nautida :)

Vääna, 19. ja 23. september

Vääna pesumasin on üllatavalt kurnav. Viimane laup sättisime end Timoga pikaks surfipäevaks randa. Ilm oli ilus, tuult esimeseks 2h vähevõitu. Sai pumpamisega end ära väsitatud ja siis järgmised 2h kirutud, kui ükski trikk enam väsimusest välja ei tulnud. Aga parem 4h merel, kui 4h orkutis scrappe trükkida :D

Eilne Vääna oli minu jaoks omamoodi huvitav, väsitav ja täiesti uudne kogemus. Ausalt, pole sellise lainega kunagi merel olnud. 3m lainekõrgust liialdamata. Et selles tundmatus maailmas end veelgi kobamana tunda, tõmbasin jalga Karelilt testimiseks võetud Synergy saapad ja laua, millel pikkuseks 138cm. Aitäh varustuse eest :)

Esimene tunnike möödus triibutades ja bootsidega harjumiseks. Saapad on tõesti mugavad – pehmed, soojad. Laua fiiling on konkreetsem, kui tavalise sidemega. Isiklikult oleks settinguid veidi muutnud – stance väiksemaks ja klambrile kraadi juurde, sest see sõiduasend väsitas jalgu ning kohati oli tunne, et 138cm jääb isegi veidi väheks. Järgmised pool tunnikest söendasin natuke popida, mis tuleb saabastega ikka imelihtsalt.

Kogu surfipäeva jooksul ei julgenud konksust lahti tirida ja lõputud krässid panid pea pöörlema. Tulin randa ja vahetasin sõiduriista vana hea tuttava Poisoni vastu, millega kuni päikeseloojanguni lainetes chillisin.

Kokkuvõtlikult, tekitas viimane sõidukord huvi bootside vastu ja heameelega soetaks omale teise lauakomplekti juurde ilusateks tuulisteks päevadeks. Ja muidugi tahaks enne külmade saabumist mõned kenad freestyle päevad kirja saada… uued trikid nõuavad katsetamist!