lumest, mis kohekohe sulama hakkab. Eile õhtu raporteeris Siim Laulukalt, et nõlv väga hästi sõidetav. Minikikkerid ja üks puupink boxiks üles pandud. Kiirustasin seitsmeks mäele ja üllatuseks oli tõesti pöörfi konditsioonis. Rahvast ka omajagu. Hiljem laekusid Jane, Kristi ja Kesa.
Nühkisime Brittiga põhiliselt boxi. Sain esimese fs slide’i korralikult lukku. Siis hüppasid miskid freeski vennad peale ja hakkasid raiuma. Jää, mis boxi libedaks tegi oli üsna kulunud ja tänu sellele tõmbas esikandi kinni, mille tagajärjel nägu ees lumme krässisin. Teiskordsel katsel sama lugu. Kuna boxi oli piisavalt sõidetud ja mingid slaavlased selle enda istumise alla tirisid, et lõbusõitu teha, sai mõned väikesed kikkerid ette võetud. Seekord ei suutnud miskipärast 36ga korrektselt hakkama saada. No perkäle. Raiusin ja raiusin, lõpuks tuli enamvähem rahuldav sooritus ära ning oligi aeg end kokku pakkida ja koju seada. Kokku tuli natuke üle 2h sõitu
Britt sai hakkama bs slide’i ja esimese kolmkuuega… küll aeglaselt kuid ilusasti. Väga tubli!
Täna peaks olema viimane päev novembris lume peal liugu lasta. Hüpake õhtu kampa!
5 thoughts on “Võtame viimast”