Kaks nädalat tagasi tegime Pärnu kuttidega (Raimo, Martti, Säga, Raiko, Harli ja ma) läbi kõikide trippide ema! Virtsu-Kihnu-Munalaid
Päeval 13.oo paiku saime Virtsust minema. Kohe kasutasime võimalust lohetada Virtsu tuuligeneraatorite taga. Ei ütleks, et väga oleks lohe lendu mõjutanud. Pigem hoidis metsatukk tuult kinni (metsad tuleks maha lõigata?).
Edasine sõit jätkus mõnusa loode õhu toel alla tuult Matsi ranna poole. Raja tegid huvitavaks mere poolt kokku lükatud mega suured jäämäed, erinevad lund täis tuisanud laiud ja ilus loodus. Kurioosne vahejuhtumina leidis Säga üles sinise tünni, mis suvel Mai rannast oli ära kadunud. Jumala kindel sai oldud, et keegi puudega rannajalutaja on tünni koju lillealuseks viinud, aga näed sa kurat!
Matsi rand oli esimene koht, kus tekkis ära tundmisrõõm. Selle tähistamiseks tegime väikese jõudepausi ja hävitasime söögivarusid. Kõhud täis, jätkus trip ehk kõige raskema osaga. 25 km alla tuult sõitu Matsi rannast Munalaiu sadamasse. Martti ja Harli panid ees minema, Säga, Raimo ja Raiko aga vajusid teisest rohkem alla tuult. Nagu hiljem selgus, siis mitte juhuslikult, sest nad lasid Matsist otse Kihnu.
Jõudnuna Munalaiu sadamasse, kepsud suhteliselt läbi, tekkis plaan nö. lihaspinge maha sõitmiseks ka Kihnus ära käia. Munalaid-Kihnu ots 12 km ja tänu soodsale tuule nurgale võttis Kihnu sõit vähem kui pool tundi. Kihnu jõudnuna tekkisid silmapiirile teiste kuttide lohed ja tagasi tee Munalaidu toimus juba algses koosseisus.
Munalaidu jõudsime koos loojuva päikesega… Siga kõva tripp oli ikka!