See ei ole aprilli nali!

Lõpuks õnnestus siis race lauaga sõitma minna. Esimesed 2 triipu olid väga naljakad. Esiteks ei saanud ma seda lauda kuidagi jalga ja teiseks ei püsinud ma peal ;) Uimede takistus on ikka nii suur, et lehm libedal jääl on hästi öeldud. Vajusin muidugi allatuult ja vaevu sain kaldale. Jalutasin tagasi ja uuele katsele. Hmmm järgnevaks olin juba laual ja sõit võis alata. Väga lahe tunne on K-Race 70 sõita. Mäletan väga selgelt, kui ma eelmine aasta kevadel Tarifal 4 uimelist race lauda katsetasin. Siis ma hakkama ei saanud ja liikusin nagu tigu. Nüüd olid asjalood vähe teised ja kiirus kasvas hetkega. Vajab veel harjumist see laua tunnetus, kuid esimese korra kohta olen üllatavalt rahul varustuses ja iseendas. See muidugi on hea märk, mis annab mulle innustust juurde :) Esimene tund vibreerisin laua peal ja tegelesin tasakaalu hoidmisega. Teine tund oli juba lõbusam, et vaikselt pressisin ennast  ülestuult ja samas harjutasin allatuult sõitmist. Hmmm isegi ühe jibe tegin ära ;) Igaljuhul kuradile on sõrm antud ja õhtuks olid jalad pakud. 2 tundi kokku treeningut ja ujumist tuli poole jagu. Siinkohal soovitus nendele surfaritele, kes mõtlevad race lauaga sõitmisest………………mõelge ikka veel natuke ;)

Comments are closed.