PaPa Slall

Hooaja algul sai vastuvõetud otsus, et tuleks hakata mõnel rahva võistlusel osalema, et edasi areneda ning lihtsalt triibutamisest ka kopp ees. Ja kolmapäeval toimuski esimene PaPa Slall Püünsis. Seal võistlusel võivad osaleda ka need kes ei oma veel varasemaid võistlus kogemusi – just paras minusugusele:) 

 Prognoos oli hea – edelast 10m/s puhanguti 12m/s. Võistlejaid kokku 26 ja tehti 2 gruppi. Kohale jõudes polnud tuulest eriti haisugi ja kuid siis oli tuul ka pöörams edelasse ja tundus ikka et tõuseb. Seega kogemuste puudumise tõttu rigasin üles lootes tugevat tuult 5,7 ja igaksjuhuks ka 5,0. Kuid lõpuks kui kvalifikatsioon algas vajus tuul täitsa ära jälle. Siis viimasel hetkel otsustasin 6,5 peale panna. Kuid see otsus sai peaaaegu saatuslikuks, kuna just siis kui rigamine poole peal tõusis tuul ja esimese grupi märgulipp tõusis. Sain siis suure rapsimisega asjad kokku ja jooksin läbi vee stardipaikka. Jõudsin nibin-nabin täiesti võhmal ja nagu arvata võis siis trimm täiesti paigast ära. olin poomi liiga kõrgele pannud ja purje liiga pingule tõmmanud, nii et mingit powerit polnud. kuid õnneks niipalju liikusin, et sai sõit tehtud. Esimeses märgis muidugi kukkusin kohe sisse ja sain ka tunda mõnusat seljakrampi:)

Esimene sõit – vahepeal sain purje trimmi paikka ja see andis kohe tunda stardis. Vedu olemas ja sain pealtpoolt tuult üsna hea stardi, kuid rõõm lõppes jälle esimeses märgis, kui peaaegu kõik panid jälle mööda. Aga kokkuvõttes jäin oma grupis 12-st 9-ks. Joppas:))

Teine sõit – algus kehvem kui esimeses sõidus. Tuul vaikis ka jälle maha ja enamus sõidust oli krüssus tiksumine. Ning enne viimast märki käisin vette mingil imelikul põhjusel ja jäin ka veel trapetsisse. Kui üritasin trapetsist vabaneda läksid mul mõlemalt poolt kaelalihased krampi – see oli rõve valu!!! P…e liigutada ei saanud korralikult, aga kuna katkestada ei tahtnud, siis lükkasin varustuse ümber märgi ja finišisse välja endal. Sellel ajal möödusid minust kõik kes olidki minust maha jäänud – vist mingi 3-4 meest. Seega jäin jälle viimaseks.

kolmas sõit – enne seda starti olin omadega ikka täiesti kutu, sõrmed ei jaksanud enam poomist korralikult kinni hoida, kael ja selg valutasid ja jalad läksid kordamööda krampi – täieliku vanuri tunne tuli peale ja mõtlesin, et kui nõrk ikka füüsiline on. Muidugi ma ei tarbinud ka korralikult vedeliku startide vahel, see põhjustas ka nii mõnegi krambi:)) Aga kolmas sõit oli, siis kõige kõvema tuulega – tuli lõpuks see 10m/s. Kuid see oli üllatus nii mõnelegi, sest prod olisd mõned 8,5-ga ja ei olnud mitte kerge sõit… stardis oli juba tükk tegu, et sõitma saaks, kuid lõpuks sain ja see oli ka üks parimaid sõitusi. Jäin küll eelviimaseks tänu kehvale stardile, kuid ise jäin sõiduga rahule.

Kokkuvõtteks – pean pikema uime, kergema masti ja kõvasti-kõvasti trenni tegema:) sest see polnud üldse kerge asi. 2päeva hiljemgi on veel kere päris haige. Kokkuvõttes 25. koht (kokku oli 26:)), harrastajatest sain auhinnalise 2.koha (kokku oli 3). Eesmärk oli lõpetada nins see sai täidetud ja nüüd ootame järgmist võistlust – 6.juuni Bacardi Fun Icup. Ehk siis saab parema tulemuse juba. Aga PaPa Slall üritus ise on väga lahe!!!!