Rahva tungival nõudmisel,

Nüüd puhus tuul küll ebaharilikult hästi Eesti kohta. Olen nädal aega iga päev sõitnud ja keskmiselt ligi 6 tundi päevas veepeal olnud. Ärge küsige, mida ma seal tegin Jäägu detailid sel korral saladuseks. Oluline on see, et see oli tore ja iga hetke väärt. Meelde jääb jumalik segu ekstaasist, värskusest ja võimumängudest tuulega. Kui enamus aega on tõrges taltsutav olnud, siis üks päev lajatas tuul kõigest jõust. Hüpped rebisid lausa taevasse. Muid trikke teha ei tihanud Paar korda proovisin madalalt kiteloopi teha, kuid see oli vale otsus. Maandumisel läks muidugi uus laud pooleks :S Sellest päevast ka see pilt.

Põhilisel olen sõitnud Kakumäel, Vääna Jõesuus, Katariina kail ja Laulasmaal. Seoses ülimadala meretasemega, on mu Laulasmaa lapsepõlve koduranda tekkinud üliluks “flatikas”. Koomiline on ka see, et see nn. “flati” ala asub nudistide ranna ees Aga kindlasti pole see koht sellel põhjusel meie tiimi lemmikkoht D Kuna seal lained pole on seal lihtne freestyle trikke harjutada. Miinuseks on aga see, et seal on põlvesügavune vesi ja kui midagi triki ajal valesti teha, siis võib kukkudes viga saada. Seega tuleb seal alati ettevaatlik olla. Paha ei teeks ka lisa turvavarustus – kiiver, airbag jms. Kellel veel kollast kiivrit pole, saab selle Kristilt pätsata või siis Ristolt tellida DD

Igaljuhul sel flätil saavad trikid kiirelt selgeks. Mainimist väärt on Üllar, kellel uued trikid tulevad loomuliku kergusega välja. Nt. unhooked back, unhooked kiteloop, backroll backloop, onefoot jt. Muidugi teeb Risto talle head õpetamistööd, aga kindlasti on mängus ka anne. Ega ka handlepass enam kaugel pole. Juts harjutab iga võimalik päev oma handlepassi ja lisaks teeb imeilusaid S-bende. Käevahetus tuleb tal välja, kuid maandumisega on veel vaja tööd teha. Risto sai oma handlepassi maandumise korda. Ja mina õpin ikka oma baas asju Kes on vaatamas käinud, teavad

Ühel päeval Vääna Jõesuus olles tüütas nõrk tuul mind ära. Kuna mul on suurim lohe 9m2, siis pean nõrga tuule korral mööda randa ülestuult jalutama. Peale paari päikselist “jalutuskäiku lohega” laenasin Üllarilt tema uue 12m2-se lohe – hea lohe (peagi on ka minu jalutamistel lõpp). Teised sõbrad läksid sel päeval Kakumäele. Tekkis mõte, et võiks Väänast Kakumäele sõita. Ütlesin Üllarile, et sõidame 5km merele. Mõeldud – tehtud. Üks surfar sõitis meile oma 17m2 lohega järele DD Merel olles ütlesin, et nüüd paneme otse Kakumäele välja D Üllar oli nõus. Hakkasime allatuult sõitma ja 17m2 lohe pööras tagasi Vääna. Poolel teel Naissaare ja mandri vahel paugutas tuul nii, et 9m2-ne käis üle. Sõiduasendis tuli ühe puhanguga 10 meetri pikkune lend lainete kohal Antud paigas oli maatuul, mis õnnetuse juhtudes oleks meid merele ära viinud. Hoidsime Üllariga teineteisel silma peal. Õnneks aga midagi ei juhtunud ja tunnike hiljem olimegi teistega koos Kakumäel. Veel paar tundi sõitmist ja Juts viskas meid autoga tagasi Vääna. Vääna jõudes Surphy imestas, kuidas te alles nüüd randa jõuate DD Väga tore päev oli!

Aga nüüd on tuulest paus sees; on hea puhata ja vahelduseks ka muud trenni teha. Järgmise korrani!