Eelpool nimetatud tiimiliikmed olid selleks ajaks, kui kohale jõudsin end ribadeks tõmmanud. Rigasin 9se üles ja jätsin kogemata nõrga tuule settingud peale . Muidugimõista oli jälle raske selle mesilasega harjuda. Nõelas mis kole. Juba peale esimest triipu ulpisin abitult nagu algaja (vbl kujutan ette aga nägin isegi Kõrksi irvitamas kahjurõõmust )… randa tagasi ning uued settingud peale. Sõit paranes tunduvalt, kuid ebakindlus ei kadunud. Vaja ikka kiirema lohega rohkem harjutada .

Poolteist tundi hiljem olid lohemehed oma kraami kokku pakkinud. Tuul oli veidi nõrgemaks jäänud ja otsustasin 12se üles seada. Samal ajal lõpetasid Otsa ja Kesa oma programmi ning saimegi kolmekesi veepeal möllata. Puhanguid ikka laksas korralikult ja 12ne käis kohati üle. Võtsin kohe härjal sarvist ja hakkasin fronti proovima. Kõik lõppesid heal juhul selg ees maandumisega. Hiljem maha tulles sain Otsalt mõned head näpunäited ja arvan, et järgmine kord suudan fronti ära hüpata . Harjutasin siis tavapärast backi gräbiga. Seekord oli tunnetus hea ja suutsin mõned ilusad kõrgemad hüpped teha. Sekka ka mõni ülekeeratud back . Huvitav küll, aga tõdesin ka seekord, et suudan backi paremini maanduda (üle poole katsetest), kui tavalist hangi. Maha tulime, kui päike horisonti vajus. Kell näitas 22:30