Eelmise nädala lõpus andis esimest korda külm veidi järgi ja nädalavahetusel nagu kirss tordile tuli veidi tuult. Pikka plaanimist ei olnud, komplekteerisime Vana-Pärnu Kanpoli juures autod inimestega kokku ja asusime Munalaiu sadama poole teele.  Rahvast oli murdu, kokku ehk 15 Pärnu Surfiklubi hingeskirjas olevat düüdi. Munalaiu sadamas panime kribinal-krabinal asjad kokku ja suunasks võtsime Sorgu saare. Et saarele jõuda tuli esmalt sõita ümber Manilaiu tipu ja sealt mõni kilomeeter edasi krüssata. Tuul oli tugev ja tuisust polnud esialgu Sorgut nähagi. Sõitsime täiesti tundmatusse. 7 ruutu Obsessionit oli mõnusalt vedamas kui saar tuisust välja ilmus. Saarele jõudmiseks tuli läbida viimane takistus, milleks oli mõnikümment meetrit lahtist vett. Tõmbasin sinna muidugi kõhuli sisse ja bodydragisin kaldale. Jope ja püksid värskest suplusest jääs, läksi,e saart avastama. Saare keskel oli väike maja, mille kõrval kõrgus suur majakas. Käisime koputamas, keegi ei vastanud. Majakavahti nähtavasti polnud kodus. Hoovis oli veel väike kuivkäimla ja kibuvitsa põõsaste vahel siga mõnus puuder-lumi! Selliseid puudri sõitu ja mõnust ruigamist, mis seal oli, ei tule vast lähema 5 aasta jooksul enam ette!

Tagasitee kulges teistpoolt Manilaidu. Järjekordne veetakistuse ületamine õnnestus väga napilt (oleks sellili sisse käinud). Krt pole lumelaud ikka mõeldud vees sõitmiseks! Tagasi autode juurde mõnusa downwindi sõiduga ja oli elukõva kogemus jälleg kirjas!

Päevast väike videomeenutus:

Sorgu saarel from Reimo on Vimeo.