Surfimeka Cabarete

Peale 3 kuud maalilisel Parose saarel maandusime 10 p tagasi Dominikaani Vabariigi pohjarannikul, ylemaailmselt tuntud surfimekas Cabaretes. Cabarete ise meenutab suuruselt vaikelinna voi asulat. Linnakeses pesitsevad pohiliselt surfarid. Surfilaudadega randa jalutavad bikiinides chickid muudavad iga hommiku veelgi paikeselisemaks. Koikjal voib leida vaikesi surfipoekesi, kohvikuid ja baare. Loomulikult ei puudu ka korralik ooelu. Rannarestoranid muutuvad peale kella 23 klubideks, kus voimalus valgel liival Kariibi mere palmide all rokkida hommikuni. Suuremad ooklubid asuvad veel paar km eemal asuvas Sosua linnas. Hinnad on Euroopaga vorrledes vaga odavad (n: ohtusook rannarestoranis 60 eeki, rumm 1l 50 eeki, 0.65 l olu 20 eeki). Kristi muidugi kiidab igal hommikul vorratut Dominikaani kohvi.

Siia tulles teadsime, et hetkel on low-season ja olime valmis tuuletuteks paevadeks, aga tuulepuuduse yle ei saa kuidagi kurta. Iga paev hakkab puhuma u 12 ajal ja laksab 17-25 knottsi pimedani valja. Windgurust voi Windfinderist ei ole motet olukorda tsekkida kuna tegu on termokaga. Siiamaani oleme 10 paevast 9 korralikult soita saanud. Yldse pidi siin puhuma u 300 paeva aastas yle 15 knottsi. Hooaeg peaks algama nov keskel ja siis pidi siinne rahvaarv kolmekordistuma. Kui hetkel on tavaliselt korraga peal 30-40 lohe, siis hooajal ulatub see arv 300 ni. Number voib tunduda kyll suurena, aga tegelikult on rand niivord suur, et koigil on piisavalt ruumi, nii algajatel kui vabakava meestel. Rand ise on kaitstud riifiga, mis murrab suuremad lained. Vesi ranna lahedal on kerge chop. Ennem riifi tekib lainete vahele peeglesile flati ala. Riifist yle minnes voib kohata hetkel veel paari meetriseid laineid, mis aga pidid lahinadalate jooksul kasvama 6-10 meetristeks. Paar km ylestuult minnes joesuudmes on taielik flati spot, kus ylihea harjutada.

Ohutemperatuur on aastaringselt 28-32 kraadi ja vesi 26-28 kraadi, nii et kalipso voi minema visata :) Pohi on liivane ja mis peamine kivi ja siilivaba.

Koht on ka algajatele ideaalne oppimiseks tanu suurele laiale liivarannale ja side-on-shore tuulele.

Kes kannatab unepuuduse all hommikuti (nagu Kristi), siis 7.00 avatakse korval rannas surfikoolid. Ise proovisime ka yks hommik ara ja tuleb tunnistada, et hakkas taiega meeldima. Jalle yks hobi juures :)

Tegemist leidub siin kyllaga ka mittesurfavale inimesele – erinevad jeep safarid dzunglisse, katamaraani tripid lahedal asuvatele saartele, pealinna Santo Domingo vaatamisvaarsustega tutvumine, rummi ja kohvi tehaste kylastamine, kalastusretked, snorgeldamine, sukeldumine, ratsutamine, Haiti woodoo noidade show jne.

Kui kellelgi on veel talvine (surfi)puhkus planeerimata, siis voime aidata soodsate lennupiletite leidmisel, kohapeal oomaja leidmisega, soodsalt varustuse hoiustamisega. Samas pakume kitesurfi koolitust eesti-, inglise-ja vene keeles soodsa hinnaga!

PS! Kui reis aegsasti bronnida, saab isegi soodsamalt kui Egiptusesse minna (meie igatahes saime)!

Meie nr Cabaretes: +18295859995

Bulabogis 3 tundi+kuivtrenn

Puhkasime siin vahepeal ja jõime rummi, kuna tuulega oli hapu. Täna korralik sõidupäev ja prognoos nädalaks olemas. 9m2 obs ruulis täna jälle mõnuga. Vahelduva eduga lasime Rannoga üle 3 tunni. Lõpuks viskas flätt juba üle ja ruigasime riifidest üle minnes lainetes….üli mõnusad kollid tulevad sinna. Muidugi magusad lained murduvad otse riifides ja sinna väga nina toppida ei tahtnud. F..ck kui hea siin harjutada, kui välja arvata madal vesi mõõna ajal ja vastik mererohi kalda all. Peab spoti korralikult läbi kammima ja omad lennukohad välja valima, kus julgem genereerida. Lihas toonus juba oluliselt paranenud ja kaal ka paigas. Bong riputas klubi ette poomi palmi külge ja vahelduva eduga tegime ka kuivatrenni. Õhul lõdvestuseks Tanduay jooki…ehheeeee

kuiva1kuiva2pop

White beach 2 päeva sõitu

Nädal pausi sõidust ja nüüd puhub jälle. Neljapäeval siis nõrgem prognoos ja vaevu vedasin 9 m2 käima. Roolisin ikka kõvasti ja suur pingutamise peale õnnestus ka hüppeid teha. 1,5 h kirjas ja õhtul kitesurfi pidu. Aasia meister Ken ja üks leedu vend lähevad Hiina võistlustele, siis nende heaks ka väike sponsor party. Vedasin õrnalt kinni, et laktaat lihastest välja saada. Purde jõudis ka parasjagu külamast Eestist, et oli temalgi vaja väsimus välja saada :) Eile jällegi kena 9 m2 tuul ja kuna puhanud ja powerit täis, siis genereerisin kõvasti merel. Muidugi üürike oli see paugutamine, kuna lohe küljest murdus üks vidin.Nimelt ühendusvooliku plastik kurv murdus, mis kinnitub ballooni külge. Uskumatu lugu jälle,sest  pole minu silmad veel näinud, et lohe sellise kohapealt võiks katki minna :( Ranno hea sõber ikka laenas vahepeal oma lohet mulle ja Purde 10,5 m2 sain ka mõneks ajaks enda käsutusse. Priiduga tegime väikse ekskursioni lohedega mööda white beachi. Kutt ruigab kenasti ja esimesed hüpped juba mitte tahtlikult tehtud. Ranno kurjam sai vahepeal suure objktiivi kätte, mis tähendas meie jaoks etenduse algust. No ei tahtnud meist keegi eriti veepeal püsida. Vallutati õhuruum Eestlaste poolt. Trikke tuli mühisedes ja üks ilusam kui teine….ehheeeeeee. Grand finaale siis jällegi minu poolt ja Ranno lohe sama koha pealt katki. Õhtul vedasime ennast kinni jälle nagu kord ja kohus ja korraldasime väikse bändi proovi meie majas Bongi eestvedamisel.  Oi plaaa,,,,, raju oli ja trummi mulle meeldib mängida ja mitte vähe. Laulda eriti ei oska ja tantsin nagu  värdjas :) Üks jutt veel. Kõik Eestlased kaotavad siin kliimas mõnuga kaalu. On see hea või halb??? Ma söön nagu segane hommikust õhtuni, aga kaal langeb räigelt. P… kui piinlik ennast juba vaadata :)   Täna saan lohed kätte parandusest ja sõu võib jätkuda :)

white 1white 2

Vahekokkuvõte

Pole midagi kosta, 2009 surfiaasta on siiamaani väga hea olnud. Minu jaoks muutus päris palju ja leidsin selle aasta jooksul lohesurfi üha uusi tahke. Trikide tase tõusis jällegi astme võrra ja põhiliselt möödusid päevad unhookedit tampides. Nüüd enne suuri külmi oleks peaaegu see maagiline klõks käinud, peale mida lohesõit loogiliseks muutub. Nüüd aasta lõpu poole sain ka lemmik varustse komplekti paika: 9 ruudune obs-II ja 133 poison, lihtsalt parim :D

Aga hooaeg enne lukku ei lööks, kui meri täiesti kinni kaanetub. Nagu viimased aastad näidanud, on saanud triibud kirja nii jõuluõhtul kui ka aasta esimestel päevadel.

Ja nüüd kallid sõbrad, vaatamiseks kõige uuem ja kõige tuusem “Reims Films’i” sulest tulnud lohefilm: Furious Kiters!

Furious Kiters from Reimo on Vimeo.

P.S. Samuti tervitused väljamaal viibivatele tiimikaaslatele!

Bulabogi rannas 2 tundi

Eheeeeee tuul muutis suunda ja tänasest kimasime juba kitebeachil. Vesi oli täna erakordselt madal ja tänu sellele ka kogu laht madala veega. Kitebeachi ümbriteb umbes 200 m kauguselt merelt tulles kõrged riifid. Kuna riifid murravad laine, siis kogu laht on puhas flätt:). Seda muidugi siis, kui veetase on madalam. Kui veetase on kõrge, siis ulatub laine ka kalda poole, kuid seda ka minimaalselt:) Hetkel pole paadid veel kolinud White beach-le ja tänu sellele tuleb arvestada merel sõidukitega. Hmmm ära hirmutati meid muidugi meresiilidega, et neid pidi siin palju olema. Arva ära, kas julged jalgu põhja panna..ehheeee Tegelikult pole asi nii hull ja mõne räigema krässiga olin sunnitud lihtsalt jalad põhja panema:) Sõidukoht esmamuljena on hea ja trikke peaks siin genereerima küll ;) Täna sõitsin 9 m2 Obsessioniga ja Ranno relvaks samuti sama nr. 2 tundi ruigasime, kuniks tugev vihmasadu peale tuli. Täna õnneks päikest polnud, mis andis tulemuseks merel eriliselt erksa tunde.
Ranno üle ülimalt hea meel, kuna vend genereerib kenasti merel. Eesti kitesurfaritest on tema 2009 aasta sõidutundi poolest kindlasti esimene,,,eks näis. Detsembri lõpuni veel aega jagub.

046Bulabogi kiterand meie villast pildistatud

Saare tripid Filipiinidel

Tundub, et tuul hakkab suunda muutma ja kohe varsti saame juba Bulabogi (kitebeachil) rannas surfata. Tänu sellele pole 2 päeva puhunud. Meie jaoks tähendab see avastamis retki nii Boracay saarel ja samuti naaber saarte külastusi. Üleeile käisime meie villast mäkke minnes, kuhu ehitatud vaatlus platvormid. Ilmad hetkel väga palavad, kuna tuul ei puhu ju:) Higi voolab täiega ja vedeliku kaotus meeletu. Vaatlusplatvormilt on näha tervet Boracay saart otsast lõpuni hmmmm väga kena saar on. Kohalikud on väikse loomaaia ka ehitanud sinna, et näeb ahve, madusid jne elukaid ja kõigest 50 peeso eest. Mäest alla tulles kosutasime ennast kookuspähkli piimaga. Kuna ilm oli palav, siis vanemad oma lastega suundusid kodu poole ja mina, Linda ja Indy seiklesime edasi. Suunaks võtsime saare golfi klubi ranna, mis on tänaseks tehtud kinniseks, et kohaliud sinna mõnulema minna ei saaks. Suurele golfiklubi alale on lihtsalt kõrge müür ette ehitatud ja siseneda saab ainult väravast. Tegime näo, et lähme golfi mängima, kuigi suundusime otsejoones randa. Hmmm randa saime õnneks golfiklubi sisetranspordiga ja vaatpilt jällegi võimas. Rand täiesti tyhi, vesi helehele sinine ja liiv valgemast valgem :) Ujusime ja tegime kohustuslikud pildid. Edasi juba magevee basseinidesse mõnulema ja kokteile nautima..ehheeeee   Indyl kaasas võimas fototehnika, millele kohe rakendust leidsime. Lesisime rannatoolidel ja nautisime vaikust. Tagasi linna saime golfiklubi bussiga tasuta muidugi:)

Eile korraldas Bong koos Madisega vägeva suure saare trippi meile. Lõuna ajal startisime white beachilt paadiga ja reis kestis veidi alla tunni. Kohaks siis Ariel`s point. Hmmm ütleme nii, et koos rrd tiimiga peab seda kohta kindlasti külastama tuulevaiksel päeval. nimelt ehitatud kalju jalamile selline chillimise koht, kus atraktsioonideks vette hüpped erinevatelt kõrgustelt. Alates siis 2 m, kuni 10 m ja peale. Kuna see koht on jällegi enamus rahvale kättesaamatu, siis vaikus ja rahu ümbritseb suuresti seda mäge. Ryan (Bongi kompanjoon) valmistas meile maitsavat lõunasööki samal ajal, kui  meie kargasime vette. Läksime sinna koos teise Eesti pundiga. Eestlastele täiega meeldis see koht. Adrekas kõigil oli 100 ga laes. Kõik kargasid vette vastavalt oma julguse astmele platvormi valides. Sellele järgnes maitsev püha söömaaeg koos maitsa rummiga…ehhheeee. Bong mägis kitarri ja meie vaikselt ümisesime kaasa.  Enne ära minekt veel kargasime vette ja kohustuslikud foto sessioonid. Tegin kogu reisist veel korraliku video ülesvõtte, mis vaja nüüd modida. Super luks päev toredate inimestega ;)    

Pilte kahjuks näidata ei saa, kuna nett meil ikka üliaeglane:(

Mida küll täna teha võiks???   ehhheeeeeee

023031041OgAAAMOgzu9XFkdAhPSY-U7vXzNxJcM74h0Bm3zY2r8KjKYe6b4mE2b4M73vHnbORtsFvy4RLxQ0ycDrV_uzi40j_agAm1T1UFpfWG8AeuZyc7xS0FPiPO__bW3W

Filipiinid, Boracay paradiisi saar.

Jõudsime kohale 30.09.09 öhtul. Reis kujunes ilma eriliste sekeldusteta ja pagasi eest hiigelsummasid maksma ei pidanud. Finnairiga lendasime Helsingist-Londonisse ja sealt edasi Hong-Kongi Quantas air-ga, mis oli väga meeldiv lend. Teenindus super hea ja 11 tundi õhulendu möödus kiiresti. Edasi juba Cebu air-ga. Kui tulla surfikotiga, siis peaks kindlasti pileti ostmisel märkima spordikoti, mis maksab eesti rahas 300 kr/ala. Hong-Kongist lendasime Manilasse ja edasi Kalibo. Kalibo lennujaamas tuli meile kohalik vastu ja järgnes 1,5 tunnine bussisõit läbi asula, kus turisti jalg praktiliselt kunagi satu. Meie jaoks oli see paras kultuuri shokk. Caticlani sadamasse jõudsime juba pimedas ja seejärel väike paadisõit juba Boracay saarele. 125 peesot on laevasõit  koos erinavate maksudega inimesele ja edasi juba bussiga elmiskohta. Manilas oli mingi terminali maks veel 200 peesot. Kurs on Eesti krooniga võrreldse 1 kroon =4 peesot umbes täpselt. 2 ööd magasime parajas urkas ja hind oli ka kõrge. Õnneks on praegu elamisi saada ja hinnad head, kuid detsember ja jaanuar on kõige hullem aeg. Hinnad tõusevad 2 kuni 3 korda ja vabad kohad kaovad silmapilgselt. Soovitus selline, et kui huvi tulla siia, siis tuleks kohe endale elamine bronnida ja ära maksta. Muidu võib juhtuda, et magate kuskil kanakuudis kalli hinna eestJ Heameelega aitan otsida elamist vastavalt soovidele ja vajadustele. Minu nr saarel on +639394488982 või e-mail  ristok@teamrrd.ee . Elamise hinnad on siin kallid, kuna kohti vähe. Hmmmm aga muud hinnad on siin ikka väääga naljakad. 0,7 l rumm maksab 76 peesot ja maitseb oi kui hästi. Söök samuti odav, kui sööd kohalikke roogasid. White Beachil on muidugi ka kalleid kohti. Elu keeb siin saarel 24 h ja 7 päeva nädalas. Igav siin ei hakka kunagi ja mis peamine siin on väga soe 30 kraadi ja üle ja vesi konstantselt 25 ja peale…ehhheeee. Jube raske oli kohaneda alguses selle kliimaga, kuna liiga palav on siinJ Aga 4-5 päevaga kohaneb umbes. Hetkel elame villas, mis asub Bulabogi (kitebeach) rannast mäkke minnes. Saime hea diili pikaks ajaks.  Hetkel on tuule suund White Beach-il ja sõita oleme saanud 5 päeva järjest…luks. Minu lohedest kaasas 9 ja 7 m2 Obsession ja valik on osutunud õigeks. Kui on miinimum tuul, siis 9m2 veab kenasti ja 7 m2 on siis tugevama tuule jaoks. Hmmm arvan, et kui veel tugevamaks tuul läheb, siis oleks 5 m2 lohe vaja. Detsembris ja jaanuaris peaks tugevamad tuuled tulema, siis läheb vesi ja ilm natuke külmemaks, siis peab vist koolitamisel ka kalipsot kasutama..ehheeee. White Beach on hea sõidukoht, kuid laine pole alguses just kõige meeldivam, kuna meenutab suuresti Tarifa Levantet, ehk siis pudru ja kapsad.  Eile saime 7 m2 sõita ja laine võttis juba struktuuri. Ruigasime Rannoga nagu sead rukkis. Paras on sõita päevas mingi 2-3 tundi, see hoiab erksana ja säilib kvaliteet. Tegelt oleks mõitlik teha üldse 2 sõidused päevad. Hommikul ja õhtul, kuid võtame hetkel väga easylt olukorda.  Sõidame ja kaifime täiega seda sooja. Uusi trikke väga õppinud pole juurde, kuid vanad toredad on kõik praktiliselt lukku saadud. Kõrgem level  ootab mind nüüd eesJ  Kui koju neti saame, siis saan rohkem netis viibida ja infi jagada. See koht on tõesti ilus ja inimesed väga toredad ja sõbralikud. Eestlastest siin puudust pole ja igav ei hakka. Ühesõnaga ootame Teid külla!!!!!!!

Pärnu 07.10. Wavecult 70, Crossover 3.7

Teisipäeval vaatsime prognoosi, et kolmap lubab kenat litrit Pärnus (16m/s) ja sooja üle 10kraadi, eile hommikul kl. 09.00 lahkusime Tallinnast Vaido ja Tomiga Pärnu poole. Pärnusse jõudes tuulemõõtja näitas 12-14m/s. Vaatasin, et Pärnu Jürka rigas omale 4.0 peale, siis mul ei jäänud muud üle kui 3.7. Eile sai siis esimest korda veivi lauda ka proovitud – WaveCult 70 (tänud Margus). See number seal taga 70 tundus ikka tõeline väljakutse:)) Esialgu oligi päris harjumatu küll uppus tagumine osa ära nii et uim läks põhja, siis vajus nina vee alla jne. Aga kuna tuul oli kõva, siis väga kaua ei pidanud junnima, kui sain sõidu peale. Ja siis sain teada mis tähenda väike veivi laud:)) hull minek, chopist kergelt hüppesse, manöövrid uskumatult kerged ja kiired:)) esialgu ahmisin õhku ja hoidsin kramplikult kinni poomist, mis väsitas üsna kiiresti, sest tuul oli ka ikka päris raju ning puhangud tekkisid päris karmid. Seega tegingi väikse pausi ja puhkasin. pärast tagasi minnes tuli vihma ja rahet ning tuul oli tõusnud, kuid seekord olin kindlam ja juba julgem. Paar hüpet tulid ikka väääga lahedad ja adrekas oli mõnusalt laes – külmast ei olnud haisugi. Rannahoone ees tekkisid, aga mingid tuuleaugud ja ei saanud kuidagi hoo peale seal, muidugi 23cm uimega krüssata ka polnud just kerge, seega väsitasin ennast parema halsiga kenasti ära. Mingi aja pärst hakkas tuul ka nagu vibuma ja ei viitsinud enam suuremat purje peale panna ning lõpetasime kolmest ära. Kokku sai siis 3h lusti. Kahju, et see hooaeg läbi saab:( hakkasin just nautima Pärnu ja Pirita randa ning tahaks seda veeeeeel see aasta, kuid külmaks läheb ja siis pole ka väga mõnus enam:(( kuuldes siin Ristot tuleb kka kadedususs peale täiega – tervitused teile sinna!
Järgmine nädal peaks ka mu uus laud tulema ja peaks ka veel üks viimane PaPaSlall toimuma. Seega korra saab vähemalt veel vette.