Ega sõiduplaane ei olnudki aga uued lohed jõudsid kohale ja siis muutusid ka plaanid..Uus 10,5 otse vaakumpakendist klaasikildude vahele. Tuult oli niipalju et kile ka ei laperdanud. Tagasi joostes sai ikka lohe püsti ja läks isegi sõiduks. Nädal tagasi oli katariinal 5 kraadi sooja, nüüd puhus üle Tallinna 25 kraadine tuul, hoopis teine tera. Ja nüüd saarde

No tere!!!
Laulakas toimis hästi, nagu polekski vahepeal talve olnud. Sooja oli 10 kraadi ja tuult kah sama palju. Enne randa pidi jalavannist läbi minema nagu ujulas. Ai kui hea oli jälle meres olla.
Tegin autos põrandaruumi juurde nii et tõmbasin laua rihmaga lakke, kahe sanga vahele (need mida vanainimesed kurvis haarama hakkavad).
Ja nüüd päevale joon alla mustsõstraga riia palsamiga.

Võtsin seekord ainult lennu Hurghada sinna-tagasi (3 tuhat nägu). Et kohapeal otsin elamise, ei viitsinud netis otsida ja bronnida. El Gouna kortereid aga niisama ei jagatud, kolmes büroos löödi kirves selga. Juba olid mõtted lohe all ööbimisest kui üks sõbralik Omar pakkus tuhande poundiga korterit. See sobis.
Kaks päeva oli vaikus, siis hakkas puhuma ja väga hästi hakkas. Mul oli kaasas ainult üheksane lohe aga selle valikuga panin täpselt kümnesse. Ükspäev vaatasin et mingi kivi madalas merepõhjas, tahtsin välja visata asiis nägin et see on kurat taldriku suurune krabi. Silmad kahe varda otsas ja näpitsad peakohal, ülejäänud päevad olin sussidega.
Eesti poisse oli mõnusalt palju, ükspäev tõmmati hpsid varjuall. Läksin ka proovima, olin puhanud ja kaine, aga ei saand poomi kätte. Potsasin liiva peale ja parema käega juhtus midagi. Seal üldse paljud vennad lonkasid ja valutasid käsi. Õhtul enam sõrmi kõveraks ei saanud, kimasin tukkariga apteeki. Araabiakeelsed tabletid ja reumakreem tegid imet, hommikul olin ilusti rivis.
Parim surf oli õhtul, siis kui mustanahalised rubenlentenid tulid kaldale ja päike läks mäe taha. Sain rahulikult oma programmi teha ja kaifida lohetamist.

Hirmujuttude pärast ei ole varem Püünsis sõitnud, jah kõik vastab tõele – randa pole, kivid on. Aga sile meri oli hea ja tuul tasemel. Edelaga käin muidu Laulakal kuid seal ikka mõnus pagiralli. Ühtlase tuulega oli hea lennata, üle õla alla vaadata kuradi lahe. Maandumised olid ka pehmed, eksept üks luubiga üritus……..9ne rebis nii hästi et ei jõudnud maandumisel jalgu ette tuua, tulin siis parem külg ees. Hing kinni loomulikult ja ribi maitse suus. Tegin selle peale rahustuseks Aegna otsa, aitas. Liinid kerisin kokku läbi paksu ja vedela. Vaadates ennustust olid täna õppused, homme tuleb Vääna Sõda

Loosiõnn pani mind kokku Raunoga, sellega oli minu heat otsustatud. Et asi korralikult ärä vormuleerida, koperdasin mitu korda lainesse. Enne esimest batuuti kadus tõuke ajal laine alt, kuidagi ikka sain üle aga laud ei jäänud jalga…Ühesõnaga võistluse tingimustes sõitmine ei tule üldse nii vabalt kui tahaks, adrekas pani keha lukku.
Rada oli muidu tuule suhtes hästi paigas, puhus ka kõvasti ja tänks korraldajatele