Viimastel päevadel on väistud erinevaid mäekeskuseid. Muljed, et Munakas hea lähedal, aga tiba vähese lumega. Läti Zagarkalns igati mitmekülgne pargi ja tavanõlvaga, aga kohale sõitmine veidi tüütu. Kutseka kohta teab Asko rääkida:) Igal juhul hakkab lumelaua hooaeg tuure üles võtma juhei!

Käisime lõuna naabritel külas! Polnud üldse paha, oli täitsa mõnus!

Häid jõule tiimikatele!

Väike viidik (kliki youtube’i ja watch in HD):

Krt, täiega meeldivad praegused ilmad. Vesi veel üllatavalt soe, kuid lohesid mega vähe. Natukene rõve aint, et veetase suhtkoht nipanapa madal. Teisipäeval oli tuul tugev ja peale hüppamise eriti ei kannatanud jälle midagi teha. Unhooketisse võtmine kippus alati puhangusse minema ja reilisi viskas raisk selliseid vägevaid vibusid, et selgroog lendas vat et tükkideks. Korra proovisin kiteloopi, kõik muidu ok, aga maandumine läks tuksi. Tsekkasin merd peale loopi ja kohe oli tunda, et lohe pole mitte pea kohal, vaid kuskil ei tea kus. Mats korralik, rebis piki vett, ise keerlesin taga järgi. Lõpuks igatahes olin jalgupidi liinides ja poom oli kuidagi kahtaselt jalgevahelt selja taga. Endamisi mõtlesin, fakk mis siis kui nüüd sikutama hakkab, ei hakanud õnneks:D Marko, kes muidu ainult Crossbow 12 ruudusega lohetab, sõitis täna mu Type9 9m2 lohega ja hiljem ka 7m2 Obsessioniga. Üllatus temagi Obsessioni isaset veojõust. RRD’l on see seitsmene ikka eriti hästi õnnestunud sel aasta:D Tahaks kohe huviga teisi suurusid ka proovida. Siiamaani ainult põgusalt saanud kahjuks lennutada.

Kolmapäeval jällegi mõnusam.  Tuul selline 6.5m/s, paremate hetkedel paugutas 7m/s. Veetase endiselt madal ja Tervise Paradiisi ees selline mõnus uime sügavune (irw) vesi. Madal, aga mega flätt. Unhookedis oli siga hea poppida, ei pidant õiget lainevahet ootama ega midagi. Aga jah, nüüd jahedaga ongi hea, tuled randa, asjad kiirelt lahti, kohe merele, tunni ajaga teeb kohustuliku kava ära, asjad kokku, kalipsoga koju dushi alla ning tööle tagasi. Et pole sellist aega, kus niisama sõidaks triipu ja ümiseks viimast kummitama jäänud laulu. Töö merel kiire ja korralik! Päeva hetk oli, kui ei saanud konksu tagasi, mistõttu täis kiirusel randusin ja pea vastu liiva ära lõin:D Lohe lendas üle selle kurikuulsa põõsa (kus nii mõnigi oma lohega käinud). Õnneks kiirreageerimis meeskond eesotsas Kalevipoja ja Aivoga aitasid liinid põõsast välja ja lohe üles.

Päeva nali: http://www.fkite.com/0020surf.html Scrolli lehel vähe alla ja kliki trapetsiga pilti.

Midagi siis rubriigist maailm ja mõnda. Nomps, piltidel maailma suuruselt 2 auk, Monticello tamm Kalifornias:D Seal üleval super flätt ja hangtime meestel oleks mõnusaks väljakutseks august üle hüppamine. Pole ka hullu kui auku sisse peaks kihutama, sest sealt alumisest torust purskaks koos veega välja. Vot tak, Tervise Paradiis!

Samas tsekka ka kiirelt kokku pandud Matsi Wave’i videot. Tehtud samuse ka Fansurfi poest saadaoleva äktsiõnkämmiga. Youtube on kõvasti kvaliteeti alla tõmmanud ja videol valepidi widescreen, aga pohlad. Kahtlemata oli see selle suve kõige vingem päev!!! Enjoy!

Eile puhus Pärnus, tunnistajaks on tiimikatest Raavo. Nägin siis Egiptimaalt tulnud ära ja ega midagi erilist ei tehtud… Backmobe (vist) kõigest:D Puhus 9se jaoks normpsilt ja unhookedi jaoks oli mõnus. Mõned s-bendid tulid siga ilusad, lohe ei läinudki väga üles. Kuid kõik raily to blindid lõppesid raske kõmakaga. Kinnas rsk segab. Külg ees madalasse matsuga krt lõhkusin oma ustavad lillelised shortsid ära. Purilaudurid oleks kindlasti magusat irvitust lasknud, aga ei olnud ühtki näha:D Nii et ikkagi vähem kägisemist ja rohkem sõitmist. Ehhee, korra jäin Säga uskumatult poweris ja kõrget unhooked backolli suu ammuli vaatama ja sõitsin talle täiega liinidesse sisse. Kõik viie liini lohe viis liini jäid mul lõua taha kinni ja pea jäi vist tänu kalipsomütsile otsa:D

Täna muidugi lammutas vähe ägedamalt. Tulihingelisi surfareid ka rohkem kui eile: kitechickid, bestikad, nashikad, lõunasurfarid… Hing peab juba tuline olema, sest meri külm. Aga tõdesime Aivoga, et sügisel tõesti tuul palju hõredam kui muidu ja hüpetel kannab kesisemalt. Peale hüppamise suurt midagi ei kannatanudki teha…

Säga saatis kaks monteeritud normpsi lõiku. Hullult hästi on aegluupi ja zoomimist kasutatud. Mu poolt väike muss taha ja video tuligi kokku. Et krt seda tea, mis materjali tal seal sahtli põhjas veel olla võib (nt. Otsa KGB). Ootan igatahes huviga selle aastast Säga moovit.

Põhimõtteliselt on selle aasta Oktoober üliluks olnud. Vesi endiselt soe või st. meeldivalt jahe nagu sõjaväes selliste asjade kohta öeldi:) Nädalaid ei jõudnud kalipso korralikult ära kuivada. Sõidetud on erinevates kohtaes, meenuvad: Rohuneeme, Pärnu rand, Olli rand, Matsi rand, Kullikas, Vana Pänu rand, Laulakas, Kakumäe ja enamasti kui puhus, siis puhus kuni pimedani. Teinekord tuhinaga ei pannud tähelegi, kuidas kotikaks oli läinud. Kuid kordagi kahjuks ei saanud Vääna pesumasinasse. Nüüd alles käisime korra läbi, aga tuul jäi sinna vasaku nuki taha kinni ja vägisi kiskus huulile Tartu pimedate tünni-laul (LINK). Õnneks Laulakal puhus ja koos Raavoga lasime tunnikese kindlasti (Kristiinile jäi tünn). Sai võistledutki ja päris viimaseks ei jäänud. Tulemust ei teagi, sest kuskil pole avaldatud:( Aga põhiline, et võit perre tuli! Õnnitulused Ristole!!!

Ja nüüd nagu kirss tordile lajatas korraliku tormi Pärnusse. Osade hüpped tõstsid tänu puhangule kaks korda, väga jõhker elamus! 7 rutsine Obsessioniga on hüppamine sama lihtne nagu liftiga sõit, lased lohe üle pea ja ülemistele korrustele minek:D Mõned PILDID Merlult.

Säga mega raily: PILT

Loodame sama mõnusat novembrit!!!

Pilt Õhtulehest (Reimo üleval vasakus nurgas, Kesa keskel):

Täna öösel (01.09.08) viidi autost ära lohe TYPE 9 7 ruudune. Auto seisis maja ees aadressil Kasvu 4, Kristiine, Talliinn. Õnneks ainult lohe koos kotiga, poom ja laud ja muu staff oli alles jäätud. Kui kellgi sõbra sõber või keegi peaks leidma või pakutakse, siis igasugune info oleks oodatud!

Reims

5187284

Sai käidud uurimas pealinna surfi skenet. Kui eile sai lühikese kalüpsoga vabalt triibutada, siis täna lühikese peale mõeldes jooksid külmavärinad risti ja pikki üle selja ning ihule tuli tibutagi (kananahk). Esialgu sai väike tsekkamine Salmistule, mis peaks olema luks ida tuulte sõidukoht. Mingil veidral põhjusel puhus seal ehk 5m/s kanti.

Mis siis ikka, ranna nägi vähemalt ära ja järgmine kord oskab minna. Edasi Kaberneemele, kus sõideti 12 ruudustega. Hea prognoosi tõttu oli kaasa võetud ainult 7 ruudune lohe… ja suurest entusiasmist oleks vette roninud, aga õnneks Asko helistas ja rääkis pöörasest tuulest Katariina rannas. Mõistus tuli koju ja viskasin siis kalipso ikkagi seljast ära. Kaberneemesse jõudis selle aja peale päris palju rahvast kohale, nii RRD tiimi naisi kui ka muud rahvast. Mihkel hea inimene võttis mind sappa ja juhatas läbi kesklinna tiheda liikluse Katariina randa.

Kohapeal avanes palju lubav vaade, et 4 minutiga oli kalipso seljas ja lohe koos. Esimesed triibud tatsisin niisama uut lohe timmi. Nimelt 7 ruudusel võtsin tagumised rullid ära ja üldse polnud paha, arvatavasti tulebki sedasi nudituna jätta. Risto viskas samas ees ilusaid kiteloope ja hp’sid et kohe mõnus oli vaadata. Ja eks kui endalgi kondid olid enamvähem soojad viskasin mõned kiteloopid. Pärast ühte päris head miski mees vilistas.. ei saanudki aru, kas elas kaasa või tegin midagi valesti?! Noo jaa, ühe hp proovisin kah. Poomi kätte ei saanud, lohe prantsatas vette haarates mõni sada kilo adru liinidesse. Hakkasin muidugi sahmima ja keerasin asja hullemaks. Liinide veest kätte saamiseks oleks traktorit vaja olnud:D Mõne tunniga sai liinid merirohust puhtaks ja võis päeva kirja saanuks lugeda.

Üks võimsa kärssiga el luupo:

Pool kuud tagasi sai jalale vähe liiga tehtud (säärekont valutas pikalt nagu vana saatan) ja sünnipäeva ning jaanide aegsed merel käimised olid täiesti emotsioonitud:( Üks kolmapäev paugutas sedasi, et vees ja õhus olemise aeg jagunes ajaliselt päeva peale 50-50. Vahepeal läks vesigi külmaks… põrr. Tunne oli täpselt SELLINE! HP leashi pehmendus oli vähe katki ja iga matsuga tõmbas kapron rihm vaat et näpud otsast ära. Viimase parandas õnneks Lepa kaubamaja kingsepp ära, väga kvaliteetne töö temalt!
Nüüd kui leash korras sai täna (traditsiooniliseks kujuneval tuulisel pühapäeval) kõvasti hp’sid tambitud. Ja hakkasid tulema! Mõned korrad muidugi poom valepidi kätte ja nalja oi kui palju, unhookedis väike lohin kõrkjatesse. Teise variandina sai poomi kätte sedasi, et depoweri nöör jäi näpu vahesse. Muidu vägev, aga lohe oli võimatu veosse sedasi juhtida.

Ilm muidu super soe, Raavo triibutas ainult shortside ja trapetsiga!

Väga produktiivne päev! Emotsioonid laes!

Pühap. hommikul kohe lammutas vägevalt. Eelmisest õhtust muidugi suhtkoht hõre olla ja hommikul ei mäleta, kuidas randa sain:D Raimo monteeris väikse video kokku.

Treeningpäev:

Nv sai mõlemad päevad sõidetud. Reedel õhtul viskasime sõpradega kärakat, sest kevad käes ja haned tulemas, parem karta. Laup. hommikul korjas Raims mu kodust peale ja kimasime Liu poole minema. Pole seal kandis varem käinud ja üllatus oli oi kui suur- ühtalne tuul puhus isegi üheksase jaoks ja kohalik muuli jupp tõmbas laine täiesti kinni. Ehk vesi siis flät ja kõva tuul sõidusuunaga merele ja tagasi, ei pidanud kive kartma.
Pühapäeval hoolimata null prognoosist tegi koos vihmaga päris korraliku litri ja kaks tundi sõidu-mõnu tuli kindlasti kirja. Mõlemad päevad olid teemas kahekäega poomist kiteloopid, unhooked natukene ja võimalikult kõrgele hüppamist. Ufo andis Eclipset proovida ja hoolimata mega lühikesest poomist (kaks kätt ei mahtunud ühele poole ära) oli tegemist päris terava relvaga.

Raimolt pisike video Liust, peaosa Oll, kes meist mõnuga ruiates ülehüppas:

Käisime märtsi kuus teist kordagi Talmal. Seekord olime kolmekesi: Martti, Sander ja mina. Esimene päev toimus mäel Burtoni AM võistlus ja hüpete osa oli lindiga piiratud. Ilm oli muidugi super, päike lajatas otse lagipähe ja higilukud võis jopel ning pükstel pärani lahti tõmmata, kuid ikkagi oli palav:) Libistasime siis niisama bokse ja päeva lõpus sai mõned hüpped ka tehtud.

Teisel päeval oli ka miskid meeskonna võistlused, kuid hüpped jääti kõigile avatuks. Martti hakkas frontflippi hüppamise mõtet suruma, kuna lumi oli suurest sulast mega pehme. Ma maandusin kõik katsed kuidagi pea või turja peale, aga Martti ja Sander mõlemad viskasid front’i jalgadele. Põhi point ikka- mida rohkem hoogu seda kergemini tuleb! Igatahes, saab aru, miks Soomest nõnda palju häid sõitjaid välja kasvab. Tüüpidel võimalus teha päevas mitu sada laskumist ja ime siis poleks, kui tali-olümpial medaleid ei korjata.

Pisike video meenutus: