Tere Kõigile,
Tere Sõbrad
Teen väikese kokkuvõtte lõppenud 2014 Kiterace Maailmameistrivõistlustest, mis sel aastal leidsid aset Hiinas, Hainani saarel King Bay-s
Kõigepealt suured tänud Andreas Nutonenile ja Estern Rakenus OY-le , tänu kellele sai võimalikuks selle hooaja ettevalmistus laager Hispaanias, KTE neli etappi: Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Hispaanias ning 2014 Kiterace Maailmameistrivõistlustel osalemine Hiinas.
Samuti suured tänud Risto Kõrgemäele, kellega sain koos treenida ja Timo Rungele, kes oli mulle abiks ja toeks Hiinas ja lisaks Z-Fins-ile, kes toetas mind omalt poolt väga kiirete ja parimate uimedega.
Kõigi teie ees teen suur kummarduse, aitäh teile!!!Hainan on Hiina eritsoon, kuhu igaüks ei pääse, seal ehitatakse pilvelõhkujaid kümnete kaupa ja eriti ei saa aru tegelikuses mis toimub. Võistlejatele oli kogu ettevalmistus perjoodi ja võistluste aja jooksul prii elamine ja toitlustus. Korralduse poole pealt oli kõik väga toredasti korraldatud ja mitte millegi üle kurta küll ei saa. Meid kõiki hoiti väga hästi.
Jõudsin Hiina 5 päeva enne võistluste algust ja sain rahulikult sisse elada, kõik päevad puhus tuul 13m2 või 9m2 lohele. Ilmad olid pilves, kuid hiljem selgus, et see oli vaid hea, kuna päike oli väga tugev. Külastasin pea igal õhtul Hiina meditsiini eksperte, kes maseerisid lihased taas pehmeks. Sellest oli väga palju kasu, kuna kõik päevad sain ilm igasuguste raskusteta trenni teha.
Võistluste alguseks tuli kokku pea igast surfiriigist ligikaudu 150 võistlejat, kes rõõmsalt oma varustuse telkides sõbrunesid ja õhtulauas ühtse surfipere moodustasid. Kogu võistluste aja oli õhkkond väga sõbralik ja abivalmis. Meid turvasid seal rannas Hiina sõjavägi, politsei, eriväelased ja turvamehed, nii et hiirgi läbi ei mahuks.
Võistluste avamine oli väga suurejooneline, kohale olid tulnud kõiksugu tähtsad mehed, kogu värk meenutas suurt paraadi. Esimesel võistluspäeva hommikul puhus tuul 9m2 lohele ja kokku peeti neljas meeste gruppis ja ühes naistegrupis neli sõitu. Esimese võistluspäeva lõpus olin ma 42 kohal ja õhtul veel protestikomitees, kuna ühes stardis tõmmati mind maha . Teine võistluspäev olid veidi tugevamad tuuled ja mul oli päris mitu ebaõnnestumist. Pean tunnistama, et nii tihe konkurents, kus laud on lauas kinni 1 meetriste vahedega oli minu jaoks täiesti esimene kogemus. Väike vääratus ja kohe kukkusin tahapoole. Teise võistluspäeva lõpetasin 53 kohaga ja olin seega Silverfleedis. Kolmandal võistluspäeval puhus taas tuul 9m2 lohele ja konkurents läks üha tihedamaks, tegin paar head sõitu ja samas ka paar kesisemat ning hakasin tabelis veidi tõusma. Viimane võistluspäev oli aga väga põnev, kuna kaks sõitu tuli sõita 13m2 lohega ja üks sõit 16m2 lohega. Kogu päev õnnestus ja olingi lõpkokkuvõttes 47 kohal. Medalsõitude päev oli tuuletu, kuid üheks tunniks tuli nõrk tuul ja seega tehti üks medalsõitude start.
Need Maailmameistrivõistlused lähevad ajalukku kindlasti Eurooplaste domineerimisega. Esimestel päevadel olid nii USA, Columbia kui ka Euroopa võistlejad väga tasavägised, kuid tasapisi hakasid Eurooplased eest libisema. Florian Gruber hakas Heinekeni ees vaikselt edu kasvatama ja lõpuks oligi Maailmameister. Samuti olid väga tublid Poola sõitjad Max ja Blasko ning Prantsuse sõitja Nocher. Naiste arvestuses domineeris Heineken, kuid alates teisest kohast oli tihe rebimine.
Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopas tehakse väga tugevalt trenni ja KTE tuur on maailmas väga kõrgetasemeline võistlussari, mis on meile väga kättesaadavas kauguses. Loodame et järgmine aasta saame mõnele noorele poisile ka racelaua alla.
Tervitades
Margus
