Bulgaaria teadlased võivad rahul olla- Eesti mehed Boracay saarel on ülesannete kõrgusel 
Signaal on veel nõrk, kuna antenni pikkused suhteliselt lühikesed. Meie oleme head eeskuju näidanud ja loodame, et ka ülejäänud tiim bulgaarlasi alt ei vea!!!
Võtsin seekord ainult lennu Hurghada sinna-tagasi (3 tuhat nägu). Et kohapeal otsin elamise, ei viitsinud netis otsida ja bronnida. El Gouna kortereid aga niisama ei jagatud, kolmes büroos löödi kirves selga. Juba olid mõtted lohe all ööbimisest kui üks sõbralik Omar pakkus tuhande poundiga korterit. See sobis.
Kaks päeva oli vaikus, siis hakkas puhuma ja väga hästi hakkas. Mul oli kaasas ainult üheksane lohe aga selle valikuga panin täpselt kümnesse. Ükspäev vaatasin et mingi kivi madalas merepõhjas, tahtsin välja visata asiis nägin et see on kurat taldriku suurune krabi. Silmad kahe varda otsas ja näpitsad peakohal, ülejäänud päevad olin sussidega.
Eesti poisse oli mõnusalt palju, ükspäev tõmmati hpsid varjuall. Läksin ka proovima, olin puhanud ja kaine, aga ei saand poomi kätte. Potsasin liiva peale ja parema käega juhtus midagi. Seal üldse paljud vennad lonkasid ja valutasid käsi. Õhtul enam sõrmi kõveraks ei saanud, kimasin tukkariga apteeki. Araabiakeelsed tabletid ja reumakreem tegid imet, hommikul olin ilusti rivis.
Parim surf oli õhtul, siis kui mustanahalised rubenlentenid tulid kaldale ja päike läks mäe taha. Sain rahulikult oma programmi teha ja kaifida lohetamist.
Tundub, et tuule kraanid on valla keeratud Boracay saarel. Vahepeal siin saime korra sõita White beachil ja ülejäänud aja 6 päeva Bulabogi rannas. Mingi rütm on juba tekkinud ja võib öelda juba kindlalt, et oleme kohanenud siinsete oludega kenasti. Eestlasi voorib siia saarele aina juurde ja üritusi toimub praktiliselt üle päeviti, kus saab ilusti ja kenasti kärakat võetud Sõidurütm kujunenud selliseks, et 1,5 tundi tuleb keskmiselt päevas surfamist. Vahepeal käime jooksmas ja teeme jõutreeninguid. Ranno ja Mihkel harjutavad võitluskunsti ja olen isegi proovinud juba esimesi jalalööke..ehheeee Lohed ikka kasutusel 9 m2 ja 7 m2. Kui nõrgem tuul, siis vaikselt harjutan uusi trikke. 7 m2 ilmaga hangin niisama ja kaifin kiteloope. Hmm ei saa mainimata jätta, et ka väike vigastus on juba saadud. Nimelt 2 päeva tagasi 7 m2 ilm oli parasjagu. Pakkisin ennast kokku nagu liigendnuga ja põlvest käis kena raks läbi. Tänaseks on põlv enamvähem korras ja saab treeninguid jätkata. Alusatasin eilsest ka koolitamisega, et Poola perekond (3 inimest) on käsile võetud. Nüüd on 3-4 päeva garanteeritud töö tegemist:) Elu muutub siin saarel aina huvitavamaks, kuna uusi ja huvitavaid nägusid tuleb aina juurde.
Eelmine nädal juhtusin Sõrve prognoosi nägema, mis oli täitsa punane. Seega mõtlesime Vaidoga, et teeme selle aasta viimased surfipäevad teha esmaspäeval ja teisipäeval saares. Täna siis kl 12 jõudsime kohale. Päike paistis, puhus kagu tuul otse üle sääre tipu, väljas sooja 4 kraadi – ei näinud ühtegi bikiinides chicki surfilauaga rannas jalutamas. Vesi oli seal sopis nii sile, et arvasime tüngapäev. Kuid rigasin 5.o Iconi üles ja läksin proovima. Selline nibin-nabin, midagi head ei olnud (seal puhub 300 päeva aastas alla 15knotsi). tulime, siis kaldale tegime ühed jäägerteed (tee 20eeki, 4cl jäägut 35eeku:)) ja tagasi vette. Vesi oli muidu päris külm (aastas 3kuud 19kraadi)- aga tagasi minnes oli tuul päris kena ja vesi ikka peaaegu täiesti sile, kaldal ka ühtegi siili ei olnud. ega miskit erilist ei teinudki seal, niisama triibutasime Vaidioga ja lihvisime jibe. kokku vist saigi 2 tundi merel oldud, kuni mul sõrmed ära külmusid ja tulin maha. Homme jälle…
