Cuba reisult tagasi ja vaade oli mega kui Eestisse saabusime. Lund on tõesti palju siin 
Eelmise aasta talverõõmud jäid kahjuks vahele, kuid rõõmu siis sedavõrd rohkem praegu. 2 päeva sain korralikult lund lükata kodus, kuna sadas aina juurde. Esmaspäeval ja teispäeval käisin Nõmmel suusatamas. Mõlemal korral läbisin 20 km nii 1.30 h ajaliselt. Pole mingi 4 aastat suuski alla saanud. Rajad väga head ja valgustatud kenasti. Üritaks vähemalt 3-4 korda nädalas sõitmas käija. Täna siis lubas tuult ja Kesa ja Kristiga Jõelähtmesse, kuna kirde ja ida suunaga pidi seal hea olema. Hmm puhus nii 4-7 m/s ma arvan. 10,5 m2 uus 2011 aasta Obsession läks käiku. Uue lohega sõitsin ka Cubal ja ainult kiidusõnu võin lausuda. Kiirus ideaalne ja reageerimisaeg piisav ja stabiilne õhus. Poomi surve natuke suurem kui 2010 aasta mudelil. Lohe üldine konstruktsioon tugev ja vastupidav. Päris sürr oli soojast veest põllule kündma minna. Sõites tunne, nagu 100 kg ripuks koguaeg kaasas. Lumeväljad ikka väga suured. Mõned kivid ikka leidsin ka üles 
2 tundi sõitu ja harjusin olukorraga. Proovin esimest korda konksus hangtime maandumisi blindi mõlemal halsil ja õnnestus kenasti Tuulevana võiks nüüd armuline olla Cuba reisist kirjutan ja joonistan ka, kui inspiratsioon peale tuleb
Monthly Archives: December 2010
Cha Am, Tai
Tere kõigile! Jõulupühad jäid mul vahele, sest olen perega siin. Jõulukaunistused on küll tänavatel ja merry christmas ja ehitud mingid puud aga see kõik on nii võlts et seda jõulutunnet ei tekkinud.
Siia tulles pandi Kiievis ümberistumisel kannatus proovile 13 tundi, lükati edasi tunni ja kahe kaupa. Lõpuks kui dispetser teatas lennust siis rahvas vilistas ja aplodeeris. Bangkoki-Cha ami bussis tuli meelde kuidas Elgouna public bus läks nii käima et juht oli kuskil mujal! Selle liini peal juhtis aga nii kõva mees et kõndis vahepeal sirge seljaga vahekäigus ja siis läks kiirustamata tagasi. Mine 
ma ei taha teada kelle varvas niikaua pedaalil oli 
Täna hakkasid 12 ajal puuladvad nats kõikuma ja harutasin Obsession 10,5 toidukilest lahti. Viimane surf oli oioi kui ammu ja lõi mõnusa värina sisse, nagu päris alguses õppides. Mingit surfiklubi siin ei ole, need peaks olema 20km kõrval linnas. Kui rannas pumpama hakkasin olid uudishimulikud “beachboyd” ümber. Imelik et nad ei tea kitesurfi, omal sihukesed tingimused. Laine oli ees pool meetrit ja taga kerkis veits üle pea ja midagi harjutada või vana meenutada pole väga kerge. Mõnus lõunamaa segadus – ujujad, skuutrid ja banaanid ja mina lohega, aga kõik said hakkama. Niiske õhk veab päris hästi, mõõtjat mul pole aga rahuliku ilma kohta olin üllatunud. Terve päeva puhus aga ühtegi lohet juurde ei tulnud. Vbl on sel mingi põhjus? Ülestuult paistis mingi muul ja arvata oli et seal sile vesi. Nii oligi, u pool kilti paradiisi, yeah baby!! Ühe kalamehe tamiil jäi uime ja laua vahele kinni, tunda oli, nagu sita määrdega lumelaud oli jalas. Ja kalamehe kõver spinning keris täiega…..kui tagasi sõitsin siis ketras kokku ….sorry!
Mingid meduusid hõljuvad ringi, nagu šampinjoni kuju ja värviga aga tabureti suurused. Ma ei tea kas need kõrvetavad aga riietust olid ainult shortsid, Tsärk ja pearätik niiet isiklikult ühegiga tuttavaks ei tahtnud saada.
Snowkite Pärnus
Alul oli plaan pühapäeval Lätti lauatama minna, aga kuna eelmine õhtu kellegile ei helistanud, siis mind maha ka järgmine päev maha unustati. Backup plaan oli randa vaadata ja kuna puude järgi tundus puhuvat, olid ootused suured. Oma lohed muidugi jätsin Tallinna, õnneks sain lohesid laenuks ning ühe isegi kurioosel kombel katki sõitsin (kandiga liin puruks ja pikeeriv lohe vastu maad)…
Eneli tubli tüdruk oli sebinud Pipelife´ilt sponsorluse korras mõnusa 6m pikkuse toru ja koos muude rannas leiduvate vidinatega sai päris arvestatava pargi. Ja otseloomalikult valmis sellest väike tummine klipp:
Pipes for Life from Reimo on Vimeo.