07. mai. 2011 algusega kell 11.00 Toimub Eesti lohesurfiliidu üldkoosolek, kus liidu juhatus annab ülevaate liidu eelmise hooaja tegevusest ning aastaaruandest. Samuti puudutame teemasid nagu liidu tihedam koostöö klubide ja teamidega, koolitused ja võistlused, ELL tuleviku plaanid ja muud küsimused ning arutelud. Enne koosolekut on võimalik tasuda ELL liikmetasu ja registreerida end liidu liikmeks. Liikmemaks aastal 2011 on 15 eur-i
07.mai. 2011 algusega kell 12.00 Korraldab Eesti Lohesurfiliit “Varvas Vette” ehk lohesurfi varustuse testipäeva. Tegemist on aastaid vana kevadise traditsiooniga, kus erinevad lohesurfi varustuse müüad tutvustavad ja annavad testida uut lohekama. Kõigil varustuse müüatel palun anda oma tulekust teada e-maili teel info@lohesurf.ee, kuna siis saame seda infot edasi levitada.
Üritus on kõigile varustuse müüatele ja huvilistele tasuta.
Üldkoosolek ja “Varvas Vette ” lohede testipäev toimub iga ilmaga, kuid vastavalt tuule prognoosile Tallinnas, Pirita surfiklubi juures või Pärnus, Pärnu surfiklubi juures. Täpse info saadame maili teel ja avaldame ELL kodulehel www.lohesurf.ee neljapäeva lõunaks kell 12.00.

Seekord siis kolmandat korda Tarifal ja jällegi super surfireis. Koht väga ilus ja mis peamine, et tuules ei pidanud pettuma. Puhus 12/11 päeva. Pühapäev oli täpselt puhkepäev Ranno on perega juba sügisest saati kohapeal olnud ja kõige paremad sõidukohad välja sondeerinud Meie korter asus otse rannas  100 m merepiirist. Merevaatega ja ilusa terassiga  nagu kord ja kohus 2 esimest päeva puhus boniente suunda suurele lohele 5-8 m/s. Obs 10,5 m2 töötas kenasti. 3 päeval keeras tuul levanteks ja kukkus paugutama. Algul saime veel suurte lohedega sõita, kuid poolest päevast laksas juba 25-35 m/s. Õnneks on teada kohad, kus puhub oluliselt vähem kui Tarifal sees. Nimelt Canos de Meca on ilus lainesõidu spot, mis mulle lemmikuks saanud juba esimesest reisist 2007 aastal. Tavaliselt kui Tarifal puhub 25-30 m/s , siis Canos de Mecas ilus 10-15 m/s. Seekord oli aga seis selline, et 2 päeva puhus ka Mecas 25-35 m/s. 2 päeva saime sõita ka Palmoneses, mis asub Gibraltari juures. Õige suunaga saab nautida flätti ja ilusaid laineid. Põhiline sõidukoht oli muidugi Valdevaqueros. Kokku oli suure lohe jaoks 4-5 päeva ja 5-6 päeva väiksele lohele. Isegi 5 m2 Passioniga sain hangida. 13 sõidukorda kokku ja tunde merel ligi 30 Freestyle tunde oleks tahtnud rohkem, kuid alati võib nuriseda. Hmmm kuid vanakooli ja hangtime tuli kõvasti, lisaks veel wave ja race sõitmist. Ranno meil nüüd racemaster, et proovisime erinevaid race laudasid ja uimede settinguid. Ulme teadus ikka, et Ranno lauast leiutati kosmoselaev sõna otses mõttes Mõtetes liigun ka race poole vaikselt ja suve alguseks loodan ka K-Race 65 omanikuks saada.  Igati mõnus laager oli ja siinkohal kummardan toredate reisikaaslaste ees. Bounz, Eva, Vamps, Meelis, Egon, Asko pere ——Teiega oli tõesti väga lahe koos olla Suured tänud Rannole, Kerlile ja Markkusele külalislahkuse eest Kõigeeeee maitvamate roogade eest müts maha Bountzi ja Eva ees. Vamps oskab jälle putru hästi keeta Negrita ka võlgu ei jäänud  Kõik surfasid tulihingeliselt ja arengut oli kõigi puhul 2 silmaga näha NÜÜD VÕIKS TRADITSIOONIKS SAADA IGA KEVADINE TARIFA LAAGER VÕI MIS?

Nädal tagasi Tarifal treeninglaagris olles mõtlesime tiimiga, et mis teeb inimese õnnelikuks ja

jõudsime teadmisele, et see on vabadus, head emotsioonid ja hea huumor -  seda kõike saad sa koos

meiega surfates  

5 päeva surfanud ja üleeile tegime Jutsi…….sry Pildid räägivad enda eest

Kodus sõin kõhu täis, kui Jaanus Ree vihjas pildistamisele. Proovima ju peab, kuigi tuul suhteliselt kahtlane täna. Kohal olime õigel ajal Päike loojus ja taeva värvid läksid super ilusaks. Nüüd oli vaja leida veel õige koht ja muidugi tuul Martti loobus tänasest üritusest, kuna oli terve pika päeva põllul olnud. Vana raagus puu leitud ja kivi kohe kõrval. KIkker püsti ja nüüd oli põhirõhk tuulel Mina olin valmis ja Jaanus ka närviliselt fotokat hoides ootasime puhangut. KUidagi venitasin hoo üles ja tulemus käes. Rohkemat kahjuks ei saanud, kuna midagi oli puudu Tänud JRee, et viitsisid tulla ja klõpsu teha

Kaks nädalat tagasi tegime Pärnu kuttidega (Raimo, Martti, Säga, Raiko, Harli ja ma) läbi kõikide trippide ema! Virtsu-Kihnu-Munalaid

Päeval 13.oo paiku saime Virtsust minema. Kohe kasutasime võimalust lohetada Virtsu tuuligeneraatorite taga. Ei ütleks, et väga oleks lohe lendu mõjutanud. Pigem hoidis metsatukk tuult kinni (metsad tuleks maha lõigata?).

Edasine sõit jätkus mõnusa loode õhu toel alla tuult Matsi ranna poole. Raja tegid huvitavaks mere poolt kokku lükatud mega suured jäämäed, erinevad lund täis tuisanud laiud ja ilus loodus. Kurioosne vahejuhtumina leidis Säga üles sinise tünni, mis suvel Mai rannast oli ära kadunud. Jumala kindel sai oldud, et keegi puudega rannajalutaja on tünni koju lillealuseks viinud, aga näed sa kurat!

Matsi rand oli esimene koht, kus tekkis ära tundmisrõõm. Selle tähistamiseks tegime väikese jõudepausi ja hävitasime söögivarusid. Kõhud täis, jätkus trip ehk kõige raskema osaga. 25 km alla tuult sõitu Matsi rannast Munalaiu sadamasse. Martti ja Harli panid ees minema, Säga, Raimo ja Raiko aga vajusid teisest rohkem alla tuult. Nagu hiljem selgus, siis mitte juhuslikult, sest nad lasid Matsist otse Kihnu.

Jõudnuna Munalaiu sadamasse, kepsud suhteliselt läbi, tekkis plaan nö. lihaspinge maha sõitmiseks ka Kihnus ära käia. Munalaid-Kihnu ots 12 km ja tänu soodsale tuule nurgale võttis Kihnu sõit vähem kui pool tundi. Kihnu jõudnuna tekkisid silmapiirile teiste kuttide lohed ja tagasi tee Munalaidu toimus juba algses koosseisus.

Munalaidu jõudsime koos loojuva päikesega… Siga kõva tripp oli ikka!

Mõningad pildid veel.

Vahepeal siin talvel sai hakatud tegelema jääpurjetamisega. Sõiduvahendiks siis MONOTYPE XV kahemehe kelk, kus minu osa on soodimehena. Aasta alguses sain esimest korda proovida. Tuult oli ca 12-15m/s, koht Nasva. Tulemus mõnus adreka laks ja soov asjaga edasi tegeleda. Kuigi maks tuulekiirus norm on 10m/s (min. 2m/s). Kiirused ulatuvad heade olude kokkulangemisel kuni 140km/h siledal jääl:) Kuna märtsis oli kuulutatud välja Euroopa Meistrikad rootsis, siis asusime kiiresti harjutama niipalju kui võimalik. Harjutada saigi vaid 2 päeva, kuna jääolud muutusid pidevalt ja sõita sai vaid saaremaal Nasval. Seega 3-s kord Nasval Eesti ja Saaremaa meistrikad. Jää oli superluks sile ja tuult ca 6m/s. Osalejaid 7 kelku. Teistega võistelda oli ikka hoopis miskit muud ja kindlust ning julgust tuli iga sõiduga juurde. Koht 5-s. Roolimeheks oli Juhan Kolk, kellega ka EM-le minek (muidu on roolimeheks Priit Saarlaid). Tulemusega jäime rahule, sest esimesed 4 kelku on ikka omaette tase, kus vanad ja kogenud sõitjad.
Ja nüüd 4-13.03 olimegi rootsis EM-l. Koht Höör, Rootsi. Osalejaid 33 kelku ja 7 riiki. Eestist kohal 7 kelku (läbi aegade suurim). Esimesel treeningpäeval jääl tekkis kahtlus kas üldse sõita saab, sest ilm soe ja jää vesine. Kaks lustikummutit kes ei võistelnud vajusid ka läbi jää ning pragusi jätkus seal. Kuid esmasp hommikul oli koosolek ja seal teatati, et võistlused toimuvad ning olemas ca 2km pikkune rada (mis ei ole väga suur ala 33 kelgule sõitmiseks). Esimene sõit 18koht. Võttis päris jahedaks kui 33 kelku seal rallis ja märki võttis kiiusel ca 80km/h. Kuid järgmiste sõitudega saime päeav kokkuvõttes 12. koha. Pole paha meie kogemuste ja purje vanuse kohta. Vedas tuulega, kna meil polnud võimalik eksida purje valikuga, sest ainult 1 puri meil oligi:)) (muidu lubatud 2 purje võislusel). Esimesed 10 olid ikka täiesti kättesaamatud, ei saa aru kuidas ikka nii kiiresti eest ära panid… teine päev tingimused u samad ja suutsime hoida oma kohta ning kokkuvõttes saavutada 11.koht. Kolmanda päeva ilmaennustus oli 14m/s tuult ja vihma. Siiski mindi jääle ootama kuna lubas tuule vaibumist tunni jooksul. Sõitsime kõi stardipaikka ja passisime seal ca 3h, kui teatati, et jäävad ära sõidud, sest ilm ei andud järele. Nii jäigi 2 sõidupäeva ja 7 sõitu mis kirja läksid. Eestlastel läks hästi, sest EM-l saavutati 1. koht (roolimees 74 astane!!!), 3. koht, 6.koht (teisel päeval sõideti sisse külje pealt ja kelul suur auk sees, muidu oleks 4.koht tulnud), 8. koht, meie Juhaniga saime 11. koha (vääga rahul), 13. koht ja 25. koht.
Seltskond oli mõnus, küüslaugust ja viinast kopp ees:))Järgmine aasta kindlasti uuesti ja hakkame juba suvel varustuse uuendamisega pihta.
Videost saate väikse ettekujutuse sellest spordialast. Kuna ei oska videot lisada, siis siin link:  Monotype XV

Nüüd aga ootan jää minekut, et saaks juba veepeale!!!

Klassikaline nv Pärnus ja otseloomalikult puhus! Bonusena siras rannas mõnus kevadpäike. Naishi kutid korraldasid vinge race´i, ring ümber kolme märgi. Esimene märk väikese krüssuga üles, teine üle jäämägede otse alla ja kolmas veidi tagasi üles finishisse.

Kokku õnnestus teha 1.5 sõitu. Esimene sõit sain normalt minema, aga juba esimese sirgega kaotasin mitu kohta ja tulemuseks eelviimane. Teise ringiga oli viimane koht soolas, kuid lohe jäi jäemäe taha kinni ja katkestasin. Rohekem sõite kaasa ei teinudki. Respekt Raimole, kes 8 ruudusega päris paljudele nö. hamba peale surus.

Säga juba pikalt pidas plaani, et võiks PipeLifei reili kuidagi ägedalt maastikule kujundada. Pärast pikka pusimist tuli kokku suht jõhkart set-up. Esimene osa torust 45 kraadi üles, teine horisontaalselt edasi ja lõpuks hüpe maha. Naljatamisi sai seade endale nimeks “invaliidsus”, sest ümbritseva jää tõttu väga eksimisruumi polnud.

Teile vaatamiseks siis väike lõik Martti föönist, arvatavasti Baltikumi esimene iPhonei peal tehtud lohevideo:

TeamRRD Kuuba 2010.a. from Reimo on Vimeo.

UUs lohe kohal ja põllule minek. Koolitasin 3 tundi uue lohega. Tänane tuul ja ilm ei kannatanud kriitikat. Alguses sadas vihma ja pärast veel kõvasti lörtsi. 12 m2 Vision aga vedas ja mõnuga. Ülimalt stabiilne lohe ja mõnusa veojõuga. Meenutab suuresti  Passion 2011 aasta kite. HIND aga soodsam Kiirus lohel hea, poomisurve keskmine ja hüpata ka mõnus. Koolitada Visioniga  ideaalne ja algajatele ning edasjõudnud surfaritele nagu loodud Järgmine kord loodan parema ilmaga testimist jätkata.  Kellel huvi proovida ja katsuda lohet, siis helistada ette tel: 56686766

Infi Visioni kohta: http://www.fan.ee/1/368/cat2/87

Cha amist 25 kilti rongiga, pilet 6 bahti, 2.50 krooni või nüüd siis umbes 0 euri

Nüüd on nädala puhunud ilusti, paar päeva oli korralikku tuult, ülejäänud päevad rahulikumalt. Lohe suurus peaks olema13 praegu. Kevade poole pidi hakkama kõvemini puhuma, siis kui veel kuumemaks läheb. Täna oli puhkepäev, mis kulus ära, muidu loheta lolliks. Päike teeb ka liiga, meri peseb vist kreemi maha. Rand on muidu samasugune nagu eelmine, pikk-pikk aga kitsas. Liiv on peenem ja valgem, Cha amis oli väga hea ehitusliiv, selline mida tsemendiga segada. Mõõnaga meri taganeb paarkend meetrit, aga kive ega koralle pole ja sügavust on ikka puusani, rohtu ka pole. Tuul on tulnud põhjast ja kirdest, mis on side on shore. Hakkab vaikselt 11 ajal tõstma, et saab rahulikult ärgata. Paras chop on laine aga mõned on kikkerid ka. Korraga oli peal 50 lohet, kaks purje ja üks purjepaat kah. Ruumipuudust ei teki sest rand on ju pikk-pikk

Söögiga on mõnikord nii olnud et “no spicy no chili” tähendab seda et sööd ja nutad, jood väikeste lonksudega peale ja hingad ainult sisse. Ja kokk naeratab õnnelikult.

Tere kõigile! Jõulupühad jäid mul vahele, sest olen perega siin. Jõulukaunistused on küll tänavatel ja merry christmas ja ehitud mingid puud aga see kõik on nii võlts et seda jõulutunnet ei tekkinud. 

Siia tulles pandi Kiievis ümberistumisel kannatus proovile 13 tundi, lükati edasi tunni ja kahe kaupa. Lõpuks kui dispetser teatas lennust siis rahvas vilistas ja aplodeeris. Bangkoki-Cha ami bussis tuli meelde kuidas Elgouna public bus läks nii käima et juht oli kuskil mujal! Selle liini peal juhtis aga nii kõva mees et kõndis vahepeal sirge seljaga vahekäigus ja siis läks kiirustamata tagasi. Mine ma ei taha teada kelle varvas niikaua pedaalil oli

Täna hakkasid 12 ajal puuladvad nats kõikuma ja harutasin Obsession 10,5 toidukilest lahti. Viimane surf oli oioi kui ammu ja lõi mõnusa värina sisse, nagu päris alguses õppides.  Mingit surfiklubi siin ei ole, need peaks olema 20km kõrval linnas. Kui rannas pumpama hakkasin olid uudishimulikud “beachboyd” ümber. Imelik et nad ei tea kitesurfi, omal sihukesed tingimused. Laine oli ees pool meetrit ja taga kerkis veits üle pea ja midagi harjutada või vana meenutada pole väga kerge. Mõnus lõunamaa segadus – ujujad, skuutrid ja banaanid ja mina lohega, aga kõik said hakkama. Niiske õhk veab päris hästi, mõõtjat mul pole aga rahuliku ilma kohta olin üllatunud. Terve päeva puhus aga ühtegi lohet juurde ei tulnud. Vbl on sel mingi põhjus? Ülestuult paistis mingi muul ja arvata oli et seal sile vesi. Nii oligi, u pool kilti paradiisi, yeah baby!! Ühe kalamehe tamiil jäi uime ja laua vahele kinni, tunda oli, nagu sita määrdega lumelaud oli jalas. Ja kalamehe kõver spinning keris täiega…..kui tagasi sõitsin siis ketras kokku ….sorry!

Mingid meduusid hõljuvad ringi, nagu šampinjoni kuju ja värviga aga tabureti suurused. Ma ei tea kas need kõrvetavad aga riietust olid ainult shortsid, Tsärk ja pearätik niiet isiklikult ühegiga tuttavaks ei tahtnud saada.

Alul oli plaan pühapäeval Lätti lauatama minna, aga kuna eelmine õhtu kellegile ei helistanud, siis mind maha ka järgmine päev maha unustati. Backup plaan oli randa vaadata ja kuna puude järgi tundus puhuvat, olid ootused suured. Oma lohed muidugi jätsin Tallinna, õnneks sain lohesid laenuks ning ühe isegi kurioosel kombel katki sõitsin (kandiga liin puruks ja pikeeriv lohe vastu maad)…

Eneli tubli tüdruk oli sebinud Pipelife´ilt sponsorluse korras mõnusa 6m pikkuse toru ja koos muude rannas leiduvate vidinatega sai päris arvestatava pargi. Ja otseloomalikult valmis sellest väike tummine klipp:

Pipes for Life from Reimo on Vimeo.