Olin Moskvitsh Race publiku hulgas. Kurkselt lasime täpselt allatuult kahe Pakri vahele, kus lume all oli peidus mosu. Kraapisin selle nähtavale, et võistlejatel oleks lihtsam leida. Aku oli puudu, muidu päris komplektne pill. Lumi oli sel laiukesel paks ja kohev, paljud võistlejad panid uperpalli. See oli nagu naljakad koduvideod, sorri et naersime.

Pärast läksime Suur-Pakri otsa grillima. Kasesalus oli väike tuulevaikne lagendik, lohesi oli sinna hea lasta. Lükkasin jalaga lume kõrvale, peotäis rohukõrsi, kuivad oksad peale ja oligi lõke üleval. Lihasardellid said hea suitsumeki juurde ja juustukuklid kah. Karastusjook kõrvale.

Järgmine kord tuleb üks matkapott ka kaasa võtta, et saaks lumest kohvi teha. Jääb järgmiseks talveks see.

Raja pealt on natuke üllatav näha, et alla- ja ülestuult olen peaaegu sama nurga all sõitnud http://connect.garmin.com/player/150520413 Kuigi lasin võimalikult allatuult.

Pühapäeval matkasime Haljala kandis team-ga. Esmaspäeval saime parima lumesurfi päeva Kumnas koos ilusa ilma, hea tuule ja meeldiva seltskonnaga. Täna mõtlesin hommikul, et võiks ju avastada jälle uue koha. Eile sadas lörtsi ja hommikuks kõik jääs ;( Ära sõidetud põllud ei tulnud kõne alla. Eelmine aasta jäi proovimata Jürist läbisõites Pajupea põld. Aivole kõne ja rääkisin plaanist sinna minna. Lõunast olingi juba mineku valmis, kuid lõin ise põnnama. Hmmm ikka suutsin ennast uuesti surfi lainele häälestada ja Aivolt sain kinnitust, et asi toimib. Lumel oli täna koorik peal, kuid see ei seganud. Põld täiesti puutumata, et isegi metslooma jälgi polnud näha  Kuna niisama triibutamine on ära tyydanud, siis üritan midagi huvitavat leida sõidukohast. Seekord jäi põllu keskele kivi/mulla hunnik. Kivide vahelt sõites oli koguaeg see oht, et laud saab jälle kannatada…………ja nii ka juhtus  Lõpetasime sõidu lumesajus ja krt jälle sulab ;(

Üleskutse nüüd snowkite huvilistele, et olge loovamad ja avardage oma silmaringi. Eestimaal on niiiiipalju lumiseid väljasid, kus saab seda toredat ala harrastada. Ärge ronige sinna Jyri põllule………………..palju ägedamaid kohti on olemas  Tuult ikka!!!

Hommikul tuul puhus ja oligi põllule minek. Päike säras nagu suvel ja tuult oli ka piisavalt, põld oli veel eilsest tuisust puutumata ja puuder mõnusalt pehme ja sujuv. Esimest korda rippusin siis religion lohe otsas ning kohe ka armusin esimesest silmapilgust! Lohe on tõesti nagu püssikuul ja samas piisavalt jõuline, et teised 12m2-ga peal, minul 8m2 lohe ja tuul alla 10m/s, võib-olla mõned puhangud isegi rohkem. Hüpata oli ka mõnus sellega, et poomi peab religioni puhul väga ettevaatlikult paksu kinnastega näppima muidu viskad kiirelt loobi või sööd lõunaks lund direct injectioniga pea-ees lumme. Ka ülestuult läks võrreldes teistega samal joonel, põllul olid sõidetud jooned ainult tänasest, siis oli hea ka see järgi testida.
Nagu ootasin sellelt lohelt, saab ühe käega poomi keskelt kõik töö kiirelt ära teha ja allatuult minnes lohe ei hakanud lolli mängima ja vingerdama vaid tuli stabiilselt minuga kaasa. Lumelauaga swichis sõita ja regulari pöörata halsivahetusega on minujaoks palju keerulisem kui wave lauaga see cut ära teha kus uimed suruvad sind kenasti kinni ja probleemi pole, lumelauaga veits harjumatu ja vajab praktiseerimist. Et homme hakkab juba tuult võimsamalt paugutama, panen õhemad kalipsokindad kätte ja shootshoot uuele katsele hommikul. Väikene fotoreportaaž ka tänasest!

Murdusin siis lõpuks ja läksin vahelduseks ujumisele ka lumele. Poolteist kuud lohet ei ole puutunud ja mõtlesin, et lumele ikka ju ei roni enne reisu… aga ei suutnud kiusatusele vastu panna. Esmaspäev siis proovisin legendaarse Jüri põllu ära ning samuti Obsession Pro 9m2, et see lohe vajab tegelemist nagu päälinna peened tüdrukud, kuid käimasaades on päris head püssid.
Sai siis seal Jüris triibutatud edasi-tagasi… Lume peal ikka harjumatu sõita. Pühapäevaks leppisime matka kokku, millele eelnesid siis reede-laupäeva pidustused ja Jana sünnipäev ja õnne veelkord Janale
Pühapäeva hommikul siis start Aivo bussiga Haljala põldude poole, kus matk siis toimus. Ütleme nii, et tuuletaha asi ei jäänud ja matk täitsa toimus. Tuul oli muidugi selles kohas sama tujukas nagu Viitna kõrtsu koristajatädi, kellel on kurjad koerad (kes pole ketis) (Aivo lubas ketti panna) ning vahepeal mõni selline tuuleauk, et lohe kukkus alla. Eks see üle 10m/s tuulega ongi selline lugu tihti. Matk oli tore, seltskond hea ning Viitna kõrtsu seljanka väga hea. Minujaoks lõppes päev Laitse rallikrossirajal jäärajal karti sõites, et jälle üks huvitav kogemus juures! Tuult!

Reedel jääkaarti vaadates tekkis mõte laidude vahele sõitma minna. Prognoosid pakkusid laupäevaks 5-7m ja lõunast, mis sobis hästi.

Olimegi hommikul kohal neljakesi, Rohuküla sadamas mobiili masti tagant sai jää peale ja tuld! Tuul täiesti ühtlane ja jää mõnusalt sile. Aga varsti läks jää väga koledaks, servad olid püsti. Ma olin suuskadega, teised laudadega. Mu suuskadel on vanust nii palju kui mõnel siinsel lugejal vanust aastast 1991, cena 158p 00k. Rariteetne kaup.

Esimene orientiir oli Rukkirahu, siis hakkas juba Hiiumaa mets paistma. Kangutasime ülestuult, laidude poole, sihiks oli Saarnaki. Aga merelt on raske aru saada, mis on saar, poolsaar või laid. Selline 2D vaade ainult. Väike kamp oli juba laiali hajunud suure lageda peale, igaüks küttis enesekindlalt omas suunas. Algsest kokkuleppest kokku hoida polnud palju järel.

Sain ühe laiu kätte, aga see polnud see. Järgmine ei olnud ka õige, kuigi maja ja tuulik juba peal. No siis lõpuks tuli Saarnaki. Pika helistamise peale saime kõik jälle kokku ja siit üks tarkusetera – kui puhkad jääl ja jalad on saabastes surnud, tasub lohe ikkagi taevas hoida, oled teistele nähtav.

Väike ekskursioon vanas talukohas, krõbistasime külmunud sokolaadi ja tagasiminek. Iga mees jälle eri kursil, eestlane on individualist.

Poole peal sai tuul otsa. Jää oli selline, et kukkudes oleks ribiring läinud. Paar meetrit võibolla puhus, lohe seniidis enam ei seisnud. Kui alla kukkus, andis seda ikka õhku joosta plastmassist saabastega. Kes viitsib tracki zuumida, leiab selle koha üles. Poomiga meelitades sai jälle kuidagi liikuma, jää peal on takistus nii väike, et saab tekitada “näiva tuule”. Liikumisest nagu tekiks tuul ja tõmbas lõdvad liinid pingule. Mu Obsession hakkab vaikselt vilistama, turbo hääl tuleb taha.

Enne pimedat saime ikka tagasi ja kuradi hea meel oli, et kõndima ei pidanud. Haapsalus veel naps ja kuum supp.

http://connect.garmin.com/player/149026053

vajuta hybrid ja play

Jube kiirelt läheb see aeg. Siin on oldud juba üle poole ehk siis ca 20p veel. Vaikselt oleme kohaliku rütmiga harjunud ja kujunenud on rutiin – hommikusurf on nagu tööle minemine, õhtune aeg pühendunud perele.. põhim pöördvõrdes Eesti eluga Surfisetid muutuvad järjest lühemaks ja laisemaks. Eks see väikse saare viga ole… päevast päeva teed üht ja sama.. sellest tüdineb ja tegelikult ei mõista, mida oleks siin saarel üldse pool aastat teha? Eestis on motti veidi rohkem ja surfama minnes adrekas üleval. Muidugi ei ole avastanud teisi randu nagu Union bay ja saari nagu Seco jne aga eks sellega tulebki arvestada, kui suure perega reisida. Samas nuriseda pole midagi… sõita saame piisavalt, küll mõningate tuulevabade päevadega pooleks… õnneks sest jutti lastes lähevad lihased ikka üsna pingesse.

Muidu pole siin suurt, peale uute majade ja tõusvate hindade, midagi muutunud. Bulabogi vesi on sama si??ne ja rahvast tipptundidel rohkem kui põlvekõrguses sipelgapesas. Ajuloputuste tagajärjel mida pidev krässimine ja bodydragimine tekitab tuli ka kõrvapõletik lõpuks majja. Mis sest, et sõidan troppidega ning kuivatan iga kord ülima hoolega kõik kõrva kumerused. Kui homme ei valuta lähen 7-ga megaloope kiskuma, vastasel korral jälle sinna samasse teadatuntud arstiputkasse.

Ok, rüüpan veidi rummi ja popsutan sigarit…

Elu on karm ka paradiisis

Kodus tagasi! Jaanuari lõpus tulime Kesaga tagasi Dominikaanidelt. 3 kuud möödus nagu lennates ja saabumise ajastus oli täpne. Krõbe pakane naelutas mind nädalaks koju Kütsin ahju ja võitlesin 30 kraadise külmaga…ehheee Nüüd ilmad palju mõnusamad ja harjunud juba selle Eesti ilmaga, et tuul võiks ka puhuma hakata.  Korduvalt juba kaemas käinud, aga pole õnnestunud kätt valgeks saada. Täna järjekordne üritus Kumna põllul. Kõik oli olemas, päike paistis, kraade parajalt, hea seltskond………aga tuult polnud jälle ;( Marttil tuli mõte, et tuuletu ilmaga võiks proovida ju auto järgi sõitmist. Juhuslikult oli tal autos poom koos pika nööriga ja juba ma olingi valmis sõitu alustama Uskumatult head tingimused on praegu. Päris harjumatu oli lumelelauaga lumepeal sõita Puudrit oli vääääga palju. Kõik said käe valgeks ja Lindal päris esmakorde kogemus auto järgi sõita. Bianca sai ka oma esimese triibu minu süles tehtud
Väga lahe päev ja päikeseloojangu sõidu tegime ka ära.
Tänud Marttile veelkord!
Kui viitsin, siis kriban ka Dominikaani reisist mingi päev…ehheeee

HURAAAAAA…… lõpuks väljas RRD K-race 70 ja Addictsion III lohed. Race komplekt on juba end tõestanud Mexico võistlustel, kus kohal kogu maailma paremik. Race võistlusel sõitis RRD teamrider Julien välja neljanda koha. Samuti läks hästi ka slalomi sõidus. K-race 70 on saadaval uskumatult soodsa hinnaga, kõigest 990 eur-i. Kogu info K-race 70 laua, Addiction MK III lohe ja Select SLAM K-race uimede kohta leiate www.fan.ee vebipoest