Kuna Risto tegi kohustuslikuks kõik spordipäevad kirja panna, (isegi siis kui on tegemist mitte surfiüritusega) siis saan mina kirjutada näiteks motokrossist. Samas on see üksikasjalik läbitud ringide ja aegade kirjutamine suht igav lugeda. Seega siis niipalju, et proovisin laupäev oma uut pilli Yamaha 450. Tegemist on eelmise aasta Toomas Triisa motikaga ja uskuge see käib päris kõvasti edasi.

Võibolla üks väike jutt,  miks surfarina hakkasin krossi sõitma. Nimelt põhjus on eelkõige vist elustiilis. Tundub et minu keha vajab pidevalt väikest adrenaliini laksu, isegi siis kui tuult ei puhu ja surfata ei ole võimalik. Seega üks spordiala ei sega teist ning mõlemad alad pakuvad pinget. Teiseks on mootokross väga hea ülekeha ja vastupidavus treening. Ma saan ennast vormis hoida ja ei pea kõik tuulevabad päevad tina panema.

Kuna kross on kindlasti vigastuste rohke ala, siis püüan seda harrastada siiski mõistuse piirides ja hulluks ei taha minna selle kihutamisega. Nagu vanad motovennad ütlevad, et on olemas kahte tüüpi motomehi, esimesed on need kes on laksu pannud ja teised kes veel ei ole. Pidi olema kaks täiesti erinevat suhtumist

2 paiku panime plaani paika, et loodetuulega võiks Kakukale ennast seada. WG näitas prognoosiks 9 kanti, mis reaalelus tõotab alati üle 10 julgelt. Kohale jõudes oligi silma järgi umbes 10-12 ms ja hakkasime Braavoga kamasid üles rigama. Õhk ja vesi olid värskendavad ning ühe pügala plussipoolel. Kuna mu uus 7-ne on veel kohale jõudmata, siis läksin peale oma vana 9m Type8-ga. Puhangud laksisid rahulikult vahepeal 14-15 kanti ning tore oli “Hallo kosmos” stiilis BigAir’i karata. Pikalt niisama karata ei viitsind ning võtsin käsile veivi harjutamise, võistluste esimene voor ju ka veivikas. Hea tuule ja kiire lohega on ikka lust kaarutada, siinkohal muidugi oleks jälle parim old 7-sega. Siit järeldus: ega ilma 7-seta enam väga hakkama ei saa, kui head sõitu tahad. Pärast ühines meiega veel üks purilaudur. Kokkuvõtvalt 1.5 tundi korralikku sõitu ja meeleolu super. Tuleb tõdeda, et Eesti on tõesti surfiparadiis, kus saab sõita väga hea lustiga aastaringselt.

Pühapäevaks näitas windguru head sõiduilma ja hommikul tel sisselülitades tulid teated postkasti. Besti Martti oli varakult juba valmis sõitma minema. Stroomis ja Kakumäel vetteminek raskendatud, kuna jääd on palju. KUna tervis on tarvilik vara ja hommikul oli kurk kähe ja nina tilkus, siis tegin otsuse mitte vette ronida. Käisin laup õhtul pirita teel jooksmas õhtul ja tagasi tulles oli tuul vastu.Kaldun arvama, et tuulepoiss mulle karuteene tegi:( Ühesõnaga läksime Kesaga Piritale, ilm oli super ilus, tuul puhus. Kohapeal olles tuli hirrrrrrmus tahtmine sõitma minna, aga õnneks jätsin asjad koju. Muidu oleksin kindlasti vette roninud. Besti tiim oli täies ulatuses esindatud, sõiteti 9-12 m2 lohedega. Mõned pildid kenast surfipäevast:) Kevad on südames

Täna oli päikseline ja soe ilm (+3 kraadi). Tuul oli loodest 7-8ms. Rannas oli meetri kõrgune lume-jää vall, kuid vesi ja õhk olid võrreldes üleeilse Lohusaluga nagu suvel. Sain esimesena sõitma. Pärast mind saabus veel umbes 8 lohetajat. Proovisin esimest korda veepeal unhooked hüppeid. Lendasin 10m allatuult, maandusin ja kohe uuesti lendu ning taas 10m allatuult, ning siis lasin poomi lahti, sest hp leash jäi chicken-loopile tagasi hookides ette. Peale igat unhooked hüpet sain veidi vees sulistada Kord läks ujudes isegi pea 10 min, sest laud jäi 15m ülestuult ja oli vaja kätte saada. Vesi oli üle pea ja tundus võimatu lauda kätte saada, sest samal ajal tiris lohe mind muudkui allatuult. Peale seda pikka suplust läks soojustasakaal balansist välja ja pidin peagi välja tulema. Meie tiimist sõitis ainsana veel Kesa. Kesa proovis surfilauaga sõita rannavalli lumel nagu lumelauaga ja see tuli tal ka päris hästi välja RistoK toetas tiimi sel korral rannal ergutades ja talvist päikest nautides.
Õhtupoole harjutasime Üllari ja Heinry-ga Laulasmaal poomitrikke. Heinry pole kunagi lohega sõitnud, kuid hp tuli viie minutiga!!

Tegime Raavoga väksed triibud Lohusalus. Teel sinna oli päris korralik lumetorm ning auto temomeeter näitas -7,5, ühesõnaga paljulubav Kalipso panime juba kodus selga kuna kohapeal oleks kringliks külmunud. Liiv oli kivikõva ja vesi mis liivale uhus, sinna jäigi, jääna. Niikaua kuni vee peal sõitsime, pold hullu midagi, aga kaotasin korra laua. 9m2 jaoks oli kohati palju, ei saanud rinnuni vees lauale vastu minna. Ootasin umbes minuti kuni sain laua kätte. Ühesõnaga sain märjaks. Sõitsin veel veidi aga kõik mis vee all ära käis jäätus ära, siis oligi aeg maha tulla. Sain teada, et täiesti mõttetu sellise ilmaga peale minna. Midagi uut ei õpi ja isegi backi ei hakanud tegema… Viimane sõit oli mul Norras lumel. Imelik oligi just see, et peab pidevalt jälgima laineid jne… lumel oli ikka mõnus flat ja soe .

Täna puhus 12-15ms põhja-loode tuul. Käisin Vääna-Jõesuus. Kedagi teist ei olnud. Liiv oli kivikõva, sest temperatuur õues oli veidi miinuses. Päike paistis ja vahurull oli igal pool silmapiiril. Peale paari tundi sõitmist oli poom jääst libe ja depower liin täiesti jääs. 2-5 kalüpso pidas ilusti vastu, ainult surfipüksid jäätusid jalga kinni. Harjutasin switchist backi hüppamist ja inverdiga hüppeid. Switchist backi tegemisel tuleb üks jalg tihti aasast välja. Aga korra isegi tuli see trikk välja. Lohet lõpus alla lastes suutis safety nöör katki minna ja lohe hp-leashi otsast minema lennata. Õnneks sain lohe tervelt jõest kätte. Panin siia nostalgiast ühe vääna pildi eelmisest suvest Kes leiab end pildilt üles?