Jõudsime 12.00 Rohuneeme tippu, rahvast oli päris palju, teamist Eva, Arpo, Mell ja hiljem lisandus ka Kõrks. Puhus ühtlane offshore tuul, mis andis hiljem põhjust päris korralikuks actioniks. Tahtsin kindlasti täna proovida ära palju räägitud teema, et Obsession 10,5m2 võrdub Hyper Type II 12m2, aga kas see ka minu kaalu juures nii toimib. Üllatus oli suur kui pidin poweri täitsa maha tõmbama, hiljem proovis ka Mell mu lohet ja täiustas depoweri settungeid. Tulemus oli väga super, mõnusalt palju jõudu ja ülikiire liikumine võrreldes 12m2 Hyperiga. Mingi hetk oli märgata, et üks tüüp on kaugele Tallinna lahele allatuult vajunud ja tõenäoliselt laua kaotanud, Besti Rain tuli kaldale ja helistasid Evaga kohe päästeametisse ning läksid ise neile kallast mööda vastu lootsi sadama poole. Päästeamet tuli kahe paadiga, kuid kummagi mootorit ei saanud tööle ja hakkasid siis aerutama hädasolija poole, Besti Tarmo ja keegi veel julgustasid niikaua veesolijat. Päästjad said ta ilusti peale ja mees oli täie tervise juures ja lõbusas tujus. Vahepeal oli Jane laua kaotanud Kräsuli juures ja tuli sealt lohega läbi vee kõndides tagasi. Mõne aja pärast kui Jane oli juba rannast läinud tuli Gvido kaldale ja ütles, et leidis RRD laua ja pani selle Kräsuli randa ja kuna tuult oli nii vähe selleks ajaks, siis ei kannatanud enam koos teise lauaga tagasi krüssata. Tegin väikse matka läbi vee ja üle maa ning tõin Jane laua ära ning tagasi jõudes oli jube jälle põhjust helistada päästeametisse, Roosa RRD Type8 lohe hulpis kaugel merel ja kuna oli teada, et selle lohe omanikul Priidul on õhuke kalipso, siis kaua nii jahedas vees ei oleks vastu pidanud, päästeametist öeldi, et tuleb arvestada umbes 30 minutiga, helistasin ka paadiomanikest sõbrad läbi, kuid keegi polnud veel paati vette lasta jõudnud, päästeamet ja kiirabi tulid õnneks oluliselt kiiremini kohale ja olid seekord saanud töökorras paadi ka kätte, mis eelmine kord oli olnud mingi teise asja taga kinni. Läksime Eva ja Jaanaga Lootsi sadamasse päästjatele selgitama, et kus suunas hädasolija triivib ning kui paat loheni jõudis, siis selgus, et lohe on, aga meest ei ole. Priit oli ise kaldale ujunud koos lauaga ja helistas ise päästeteenistusse, et on elus ja terve, ehk siis kõik lõppes õnnelikult! Head sõnad kindlasti ka kiirelt reageerinud ja sõbralikele päästjatele!

Laupäevaks oli super prognoos ja selle kartuses tehti iga kevadine traditsioonilne Kullipesa koristus hommikul vara mõne tunniga ära. Selle aasta suurimaks töövõiduks kujunes suure puujuurika pooleks saagimine ja ära vedamine. Oli aja küsimus, kunas keegi sinna lohe oleks otsa lasknud või halvemal juhul ise juurika otsa vardasse jäänud Aga nüüd, no stress! Ja tänutäheks nähtud vaeva eest puhus mõnus 7 m/s tuul. Värskelt 9 ruudune Obsession käes, sai kirja mõnusa esimese korraliku sõidupäeva. Eks käisime juba eelmine nädalavahetus sõitmas, aga laupäevaga ei anna võrrelda. Vesi soe ning päike kõrvetas mõnusalt selga! Pühapäevaks oli ka hea prognoos, kuid Pärnu rannas ei puhunud. Hiljem selgus Pänu lahe uus müstika- kui Pärnu põhirannas ei puhu, tasub alati minna Söetee või Kullipesa randa vaatama! Sama müstika toimis esmaspäeval, Pärnus tuult napilt 5 m/s, aga Söetee rannas littis 15 m/s
Sõidu koha pealt nii palju, et vana asjade meenutamise asemel laksatakse uusi trikke niikui hirmus!

Lõpetuseks väike teaser. Kullipesa koristusest ja prognoos järgnevaks kuuks:

Mai on hea! Coming soon… from Reimo on Vimeo.

Peale tööd kiikasin korra Kakumäelt läbi ja seejärel 100 ga Laulasmaale. Kohal üksjagu surfareid besti mehed kõige ees:) Vesi muidugi lombis madal ja sigasoe, et sõita võis rahulikult ilma susside ja käpikuteta. Puhus selline miinimum tuul ja teada oli, et prognoosi kauaks pole. Alustasin kohe uute trikkide lihvimist. Blind judge juba vaikselt tuleb.  Uue üritusena frontroll to hp, mida täna proovisin võimalikult kõverdatud kätega teha ja suureks rõõmuks toimib kenasti. Tahtmine on praegu tõesti suur ja step by step tuleb härjal sarvist haarata ja harjutada, harjutada ja veelkord harjutada. Hmm vanu trikke pole tõesti mõtet enam harjutada, kuna anyway  lukus need:) Tuleb liikuda järgmisele levelile uuel hooajal. Kahjuks lõppes tänane tuul peale 30-40 min. Käed muidugi kiirelt piimhapet täis ja jutul lõpp. Suuremat rõhku pean enda kiirus arendamisele panustama, kuna p… kui piinlik, aga liigun nagu karu merel..ehheee Ma ei väsi kordamast, et Martti on arengus ikka korraliku edasimineku teinud. Respect meees!!!! Meie omadest kohal Arpo, Bountz ja Eva. Neljapäevaks lubab prognoosi, et PEAB MINEMA!!!!!!!!

Reedel selline mõtetu päev, kuna tuult oli korraks 3-7 m/s. Ilm muidugi soe ja vesi ka juba palju parem. Vedasin mõned triibud merele ja paar unhook lendu ja koju minek. Õhtul tulid elektrikud külla  ja edasi suundusime Asko manu. Hommikul olin ise elektrik ja õnneks viitsis Arpo mulle järgi tulla. Suundusime Väänasse ja sealt kohe edasi Kakumäele. Puhus 7-8 m/s ja 9m2 toimis nagu valatult. Muidugi tervisega olid kehvad lood, kordinatsioon paigast ära ja pidev kannatus suukuivuse all:) Tuletasin vanu trikke meelde ja suureks üllatuseks on kõik ilusti meeles. Besti Martti hüppeid on lausa lust vaadata, kuna mees lajatab ikka selliseid trikke, et suu jääb lahti. Meie tiim ka vähesel määral esindatud. 3,5 tundi kirjas ja kogu energia jäi merele. Õhtul väike grill ja chill ja hommikul jälle väike vibratsioon kak obõtsna:)  Kõne Arpole ja suund jälle Kakumäele. Ilm täna jällegi super, õhk 20 kraadi+ ja puhus päris rajult. Täna siis ühe kalipsoga 3/4 ja loheks ikka 9m2. Tuul keerutas täna ikka mõnuga ja pagid olid ülemõistuse suured. Kuna eilsest väsimus peal, siis rippusin täna ainult konksus. Tegin mõned kiteloopid ja adrenaliin täiega laes. Konkreetselt katus sõitis minema ja  lajatasin valusaid satanloope:(  2 tundi kirjas ja meel rõõmus:) Väga tuuline weekend oli meie suureks rõõmuks. Welcome Suvi!!!!!!

eile sai siis esimest korda vette, jeee! päike paistis ja tuul “puhus” sõitsime Püünsisse. kohalejõudes oli teeäär rahvast täis, aga keegi vee peale ei olnud läinud – kõik ootasid mis see nn tuul teeb. passisime mingi pool tundi kuid mingit muutust polnud. aga mis seal ikka kui kohale sai tuldud, siis tuleks ka oma uus laud FW 105L ja puri Spark 6.5 ära proovida. kuna veetase on Püünsis täiesti madal (nii mõnigi lõhkus seal oma uime eile), siis panin oma vana 34cm uime alla, mis juba pragudega aga veel sõidu kõlblik. vee peale saades oli tuul veelgi langenud ja üritasin endale käpelt meelde tuletada pärast 5-e kuut pausi purjelaua sõidu algteadmised, et jõuaks teha ka mõned triibud enne kui täitsa ära kukub. esialgu oli ikka kohmetu tunne, aga õnneks mäluga kõik korras (see on see vähese viina viga;)ja sain kiirelt sõidule. kuid kogu lõbu piirdus ühe glissiga ja oligi kõik tuulega:( seega seekord ei oska kommenteerida uut lauda, vaid ehk niipalju, et ehk tänu kergemale kaalule sain ka selle 1 glissi tehtud…

täna oli täielik tünga päev, sellest ma ei tahagi rääkida pikemlat. 4h tundi sõitu – autoga rannast randa. ja lõpuks kui piritale otsustasime jääda, siis kalipsot selga tõmmates avastasin, et sussid jäid maha:) alguse värk:))

Nädal möödas viimasest sõidust ja tänaseks korralik lääne tuul. Hommikul pidasin tiimi kamraadidega plaani, et kuhu sõitma minna ja otsus ühine Kakumäe. Ilm muidugi vastik, mõni kraad plussi ja taevas sombune. Kuna enda lohed müüsin maha ja Otsa oma ka maha parseldatud, siis võtsin asendus loheks type, 12 m2. Njaa, kui ikka terve hooaja sõitnud 9 m2 obsessioniga, siis pole kahjuks suurema lohega midagi teha:) Sõitjaid muidugi tänase ilma kohta üle mõistuse palju. Ega sõitmisest eriti midagi välja ei tulnud, kuna esimesena hakkasid jalad külmetama. Järgmiseks sõrmed ja lõpuks kukkus lohe läbi liinide vette. Peale 20 sek ulpimist tundsin, kuidas kubeme piirkond külmaks kisub:) Lohe üles ja kaldasse—–jutul lõpp!!!!

Võtsin julguse kokku ja alustasin hooaega täna:) Riietuseks siis 2 kalipsot: 3/2 alla ja 3/4 peale ja siis veel Ice vest 3 mm. Liikumine suhteliselt ok, michelini mehe effekti isegi polnud. Sussid 3 mm ja kindad muidugi katkised (suurte aukudega):) Et mitte külmetada, tuleb kiirelt adrekas üles saada ja mure murtud. Strateegia pidas paika, kõrged hangtimed ja kiteloopid panid vere keema..ehheee.Korraks nagu näpu otsad külmetasid. Hmm ikka väga harjumatu vees sõita.Viimati sulistasin jaanuaris Hawaiil. Üllatus oli muidugi suur kui kohale jõudsin, sest meri kubises sõitjatest. Vee temp vist mingi +3 kraadi healjuhul ja õhk +7 kuni 10 kraadi. Tore oli üle pika aja surfisõpru näha ja tundub, et kõik on talveunest tõusnud. Liigutused hetkel kanged ja aeglased:) Martti võttis kiteloopi teema üles ja ühinesin meelsasti. Tuult täna mingi 7-10 m/s , suund SE ja 9m2 rebis kohati ikka mõnuga. Ühesõnaga Olli sõnad “ruigasime nagu sead rukkis”! 1,5 tundi kirjas ja kõik argipäeva mured tuulest viidud. Ootan juba pikisilmi uut tuulist ilma. Hmmm Juta pane juba rummid külma!!!!!