Otsa lõi põnnama külma ilma ees ja vette ei roninud Ei viitsinud üksi pusima hakata race lauaga ja wavekaga läksin peale. Peale jibe ja tack harjutamise väga midagi teha ei viitsinud. 18 m2 lohe vedas nagu loom jälle Tunnike kirjas ja kojusõit

Kange soov oli ära testida uus 18 m2 addiction kite. Väidetavalt pidi see lohe toimima olematu tuulega. Eks näis  Hmmm puhus 3-5 m/s silmajärgi, et jänest polnud näha ja oksad vaikselt liikusid. Lohe tõusis õhku väga vaevaliselt ja sellele järgnes lohisemine kandade peal 20 m. Mida kuradit……………….milline jõud? Wave lauaga seekord jälle, kuna viimati jäi race laua katsetus pooleli tuule puudumisel See loom veab tõesti olematu tuulega, kuna power oli tõmmatud poole peale  2 m/s on selle lohe miinimum usun/arvan. Huvitav omadus lohel on koguda kiirust ja jõudu tõusvas joones. Kui ikka minema hakkab, siis võib juhtuda, et pidama ei saa naljalt Tunnike kruisisime ja viimased triibud kuulusid Tarmole. Järgmine kord siis tõesti tahan uut lauda katsetada. Ja külm polnud täna

Neljapäeval Väänas ja tuult oli 6-8 m/s ja 12 m2 obs täiesti toimis. Lainet küll polnud, kuid fun oli ikka. Ilm juba soojem ja kannatas isegi uh proovida. Kuigi sõrmeotsad külmetasid, siis käteringid aitavad asja parandada. Kristjan ja Tarmo täna jälle seltsiks. Tunnike kargamist ja finiito

Krt terve öö puhus kodu juures ja magada ei saanud rahulikult Kell kuus hommikul üleval ja und enam ei tulnud. Käisin linnas Fan poest läbi, haarasin uue 11 m2 Addictioni ja Maquina wave laua kaasa. Eile konsulteerisin Otsaga, et tahtsin kangesti race lauaga täna peale minna. Margus ei soovitanud külma ilmaga race lauaga algust teha, et tunnike pidi ujumiseks kuluma. Praegu ikka ujumisega pigem ei tegeleks Mart oli juba enne mind kohal ja teatas, et puhub ainult 5 m/s. 11 m2 addiction peaks toimima küll arvasin ja pettuma ei pidanud. Mart muidugi unustas sussid koju, et temal siis kojusõit. Kristjan ka kohal ja talle laenasin 12 m2 obs prod, kuna tema 8 m2 ilmselgelt jääb väheks. Täna siis esimest korda peaaegu täis race varustusega. Istuv tarpets jalga, Otsa tuunitud uus race poom ja täiesti uus 2012 lohe. Hmmm pumpasin lohe täis, et kuju ei meenuta kuidagi eelmise aasta addictionit. Esiteks peaballoon ei ole ühtlaselt kaarjas, et kahtlased nurgad on sees. Võrreldes nüüd Ozone Edge uue race lohega, siis see erinevus juba olemas. Peaballoon tundub natuke paksem, siis lohe keskosa on kitsam. Lohe otsa nurgad tunduvad enam vähem samad. UUS poom on 65 cm lai ja Marguse tuuninguga on depower oluliselt pikem, mis annab lohele oluliselt jõudu veel lisaks. Mis oli täiesti ulme, et lohe üles laskmisel poomi surve puudus täielikult ja tundus, et kite üles ei tule. Järgmine moment tundsin tugevat jõudu trapetsis ja lohe oligi õhus. Lohe originaal liinidele 23 m lisatud 5 m liinipikendused, mis tähendab, et terve rand oli liine täis Alguses puhus loodest ja 5-6 m/s max. Lohe vedas nagu loom ja wave lauaga kõrguse võtmine tundus väga nali. Mis on äärmiselt huvitav, et lohe poomisurve on kahtalselt väike võrreldes eelmise aasta mudeliga. Samas see jõud, mis mõjub trapetsile on märkimisväärselt tugev. Sellest järeldades võib öelda, et sõites hoiab lohe kehaasendi paigas ja jõudu reguleerida väga mõnus. Kindlasti jalgadega tuleb rohkem tööd teha. 2011 addiction on nali uue masina kõrval, alles ei ole jäänud midagi. Nüüd kui võrrelda edge-ga , siis need lohed ei ole päris kindlasti samad. Fck mulle see uus masin meeldib ja kui mõnus on race sõita sellega Järgmine kord siis plaanin race laua alla panna, et eks näis, mis saama hakkab Kristjan katsetas ka uut lohet ja oli väga vaimustuses. Jõudude  vahekord oli siis selline, et Kristjan minu 12 m2 c lohega sõita täna ei saanud, kuigi kutt kaalub minust üle 20 kg vähem. Ma ei kujuta ette, mis tuulega saab sõita 13 ja 18 m2 addictioniga ja race lauaga. Ah jaa originaal poom ei kõlba kuhugile, et tuleb natuke tuunida, kui race tahad tõsiselt võtta. Pikk depower ja karabiin aitavad sõitu paremaks muuta oi kui palju. Täna siis 1,5 tundi race trenni ja jibe harjutamist. Ootan juba järgmist tuulist ilma!  Kellel nüüd tekkis huvi proovida seda lohet, siis teate küll kellega ühendust võtta

Täna oli see päev, kui ma alustasin veehooaega Ilm kevadine ja päiksepaisteline ning tuul puhus kenasti läänest. KristJanile ja Tarmole kõne ja Väänasse. Käed värisesid ja adrekas kees, kuna väike hirm oli külma vee pärast. Selga tõmbasin 3 mm lühikese kalipso ja kõik . Hmmm ja peale veel 5/3 pika kalipso. Sussid 3 mm ja müts ka sama paks. Kinnastega juhtus nii, et need olid päris katki. Jäime muidugi tunnikese hiljaks, et mina rigasin 12 m2 obs pro ja Kristjanil 8 m2 religion. Kristjan läks kohe wave lauaga peale ja mina eelistasin esimeseks surfiks twintip Tuul oli kahjuks langevas graafikus, et minule kirja 25 min surfi ja Kristjan vajus kohe allatuult. Emotsioonid muidugi laes, et vees sõita on nauding ja veel eriti Väänas. Suureks imestuseks ei olnud vees väga külm. Pigem oli palav, kui kenasti laua peal püsisid ja aktiivselt liigutasid. Korra oli tõesti külm, kui sisse kukkusin ja külma vett kraevahele tungis. Tarmo jäi seekord hiljaks, et meil juba asjad pakitud, kui ta randa jõudis. Ootan juba huviga, mida neljapäev toob, et on tuult oodata Järgmisks Vääna päevaks ajan wave laua välja. Soovitan Kõigile soojalt,et kui ikka surfihaigus kõvasti küljes, siis kannatab juba vette minna kahe kalipsoga ….ehheeeeeee

Eile õnnestus Itaalias Como järvel testida uut 2012 aasta RRD Addictsion 18m2 lohet, tuult oli 2-5m/s. Hetkel on emotsioonid väga ülevad ja raske on kohe asja kirjeldada. Ma pole midagi sellist kunagi käes hoidnud, uus Addictsion on täiesti kuld. Lohe arendab ülimalt häid kiiruseid ja vastutuule nurkasid, püsib väga hästi õhus ja ei paki, teeb väga kiirelt kaheksaid ja loope. Poomi surve on väiksem kui eelmise aasta lohel, kuid surve kehale suurem, mis omakorda annab parema sõidu tunnetuse. Veelkord see lohe on midagi täiesti uut ja annab race sõidule uue tähenduse vähemalt minu jaoks, uskumatu. Täna lähen asja juba põhjalikumalt uurima

Lohesurfi laagrid muutuvad aina populaarsemaks Eestis. Jane ja Jana korraldasid talve alguses snowkite campi tüdrukutele, mis oli väga edukas. Järgmiseks tegime koostöös FanSurfiga  inside lohelaagri, mis sai jällegi väga positiivse tagasiside. Talvele vaja korralik punkt panna ja korraldasime veel ühe FanSurfi campi Kumnas, Keila lähedal. Laager toimus 10-11 märts. Laager oli mõeldud kõigile, et algajad alustasid päris nullist ja sõitjad said oma oskusi juba järgmisele tasemel viia. Laupäev oli väga vihmane ja vesine ning tuulega meil ei vedanud. Ilmast hoolimata õppisime usinalt lohesurfiga seonduvat teeoriat ja sellega päev piirdus. Pühapäev oli palju lubav ja tuuline. Hommikul puhus kenasti, kuid taevas pilvine. Peale lõunapausi tuli lõpuks päike välja ja kõigi näod läksid naerule Tuul küll andis veidi järele, kuid piisas täiesti harjutamiseks. Lumi oli väga pehme ja vesine, et kohati takistas see liikumist. Hmmm samas kukkuda oli väga mõnus Päeva lõpuks kõigil jalad märjad ja toss väljas, aga  näod olid  naerul  Tänud KÕIGILE, kes toredal üritusel osalesid ja kohtume juba SUVEL laagris!

Tiimikatele on suve alguseks tore üritus plaanis korraldada, et peate veel natuke ootama …….ehheeeee

Pilte laagrist ja väike video tuleb siit

http://www.facebook.com/media/set/?set=a.10151386280285051.826632.354430815050&type=1

Vahepeal kõõlutud Kurkses, Rummul, Kumnas ja Adras. Ronitud tammelatva (ekstreem) ning avastatud uusi sõidukohti. See ladvaasi juhtus nii, et suutsin üle kraavi hüpates lohe täpselt tammelatva paigutada, paar korda tarzani kombel latva ronida polnud probleem, lohe jäi terveks, jope ja püksid, notsomuch. Kuna latv kõigutas tuulest end päris hirmuäratavalt, siis kinnitasin end leashiga oksa külge ja nii ma siis neid liine seal lahti ühendasin, puhusin pärast suuga lohele õhku juurde ja sain tagasi sõita (olin kuskil karup….s) Täna sai Kloogarannas esimest korda vette, teadagi võtab lumelaud väga hea hoo üles ning teadagi, et religiooni luubi kiirus on kõike muud kui aeglane ning mulle need kiirused juba meeldivad.
Et wave, speed ja maratoni asjad mulle istuvad, mida ekstreemsemad olud, seda suuremad väljakutsed ning keerulisemad olukorrad, seda huvitavam endale. Et kui nägin nädalavahetusel, et sõideti 13-17m2 lohedega siis tegin kannapöörde ja läksin koju magama, ei viitsinud nendega jamada, ootasin esmaspäevast litrit… mille sain! Võhma on mul alati olnud ja kogu selle ujumisvärgiga on taas vana kurivaim välja tulnud. Kloogas sai siis üle jõe sõidetud, jõepeal, üle lume ning lõpuks vette välja, et kohati oli jää, kohati vesi, kohati jää ja vesi peal. Aga ega päris kuivalt ikka surfates ei pääse, teadagi. Ka alukate väel ümber auto joosta ja riideid vahetada oli meelikarastav (väljas +1 ja tuul kuni 15m/s) Vähemalt ei käi enam teksadega sõitmas, naised hakkasid muretsema, hankisin omale helkurtööpüksid!
Märtsis veel niipalju põnevat, et kaks koolitust on ees K38 surf rescue (JetSki) praktiline koolitus EJML-i poolt kes sebisid USA-st wave surfinguga tegelevad tüübid kohale, et osata tormilainetes abi pakkuda, surfareid tow-innida ja neid sealt üles korjata, võistlusi turvata ec. see kirss kuluks ära küll tordil ning peale seda tuleb Eestisse Fastnet 79 direktor Alan Green, kes siis annab koolituse “Avamere erireeglid, damage control, heavy weather ja self rescue” Loodetavasti saab huvitav olema, ootusärevus on suur. Kaua ei heieta, väljas on tuul ju ning homme on huvitavam. Head litrit!

Tänasest Kloogast mõned kaadrid ka, tänud Reele reportaazi eest, oskab ikka pilte hääsid teha küll!

Muidu käin ikka üksi surfamas, aga täna tegime seda koos perega Linda pole kunagi lumepeal lohetanud ja Biancal ka esmakordne kogemus. Olen suutnud isegi oma koera surfi usku pöörata ja Bianca naudib iga triipu…..ehheeeeeeee. Algul plaanisime Jyri taha sõitma minna, kuid peatusime ikka Tallinna ringtee ääres. Auto parkisime ettepoole, kuna seal oli vähem sõidetud. Linda proovis esimesena 12 m2 obsession pro C lohega. Hmmm esimese korra kohta väga hästi ja andis sujuvalt lohe minu külge Kommentaar oli, et SUVEL ON IKKA MÕNUSAM Tahtsin küll täna race sõita, kuid ei viitsinud enam addictionit täis pumbata. Järelikult pidin vabakava tegema Tunnike surfamist koos Biancaga ja jälle hea olla LIFE IS BETTER WHEN YOU SURF!

IMG_0119

Jaa kuulsite õigesti, et Kõrks on hulluks läinud ja hakkab race sõitma päriselt, päriselt Olen juba mõnda aega  võidelnud iseendaga ja mõelnud, et mis minu lohesurfi karjäärist edasi saab. Kuni tänase hetkeni olen 100 % pühendunud freestylele ja teinud korralikult trenni. Põhieesmärk oli saada selgeks trikid, mida hetkel maailma tipud võistlustel teevad ja see on mul õnnestunud. Ühekordsetest hp-st on rohkem kui pooled trikid ära tehtud, mille üle on mul väga hea meel. Hmmm muidugi on neid vangerdusi veel, mida tahaks selgeks saada, kuid igal asjal on oma hind. Margus ütles selle peale hästi  KLE KÕRKS, ET KAS SEE ON IKKA SEDA VÄÄRT! Dominikaanidel peale järjekordset õnnetust pühendusin ma wave õppimisele, kuna sealsed laine tingimused on lausa uskumatud. Muretsesin strapless laua ja alustasin pusimist. Enamus minu tuulistest päevadest kulusid lainetes hullamisele ja see oli tõesti nauding. Käsi paranes kiiresti ja lained muutusid aina mõnusamaks Enne ära tulekut võtsin julguse kokku ja proovisin hardcore freestyle. Vaikselt olin juba matnud freestyle, kuna liiga õudne oli mõelda, et midagi jälle käega võiks juhtuda. Ületasin enda hirmu ja ponnistasin ära enda hilevel trikid See oli väga suur kergendus ja võit iseenda üle. Sain veelkord kinnitust, et ma suudan KÕIKE, kui ma vaid väga tahan…………..see toimib Race mõtte peale viis mind Margus muidugi……nooo kes siis veel Olen nüüd laagerdanud seda teemat ja tõesti, miks mitte hakata race sõitma. Freestyle on selge, wave oskan, aga race ma ju ei sõida veel….ehheeee.

Pühapäeval peale Kloogaranna tuuletynga sõitsin Kumna põllult mööda ja imestuseks oli väike tuuleke. Ilm jälle super ilus, päike ja kerge miinus. 16 m2 Addiction välja ja tegin proovi. Puhus 0-5 m/s puhanguti. Plaan oli päris esimene race trenn teha. Nuputasin mõnda aega, et kuidas ma seda nüüd siis teen üksinda Slaalomrada ümber puude tundus toimivat. Hmmm rada koosnes siis ülestuult krüssust ja allatuult minekust. Päris imelik lohe on see Addiction, et siiani ainult freestyle masinaid kasutanud, et tahab harjumist saada. Ühesõnaga tuletasin meelde Otsa sõnu, et kui race trenni teen, siis mida võiks ja peaks harjutama. Tunni sõitsin üksinda, kuni saabusid põllule Jana ja Jane. Üksi race kimada tundub suht mõtetu, kuna puudub võrdlus moment. Kutsusin Jane ka rada testima ja tekkis kohe väike võistlus Eelnevalt rada sõites olin üpris kindel, et sõidan päris hea nurgaga üles, kuid pidin pettuma. Kiirelt sai selgeks milles problem, et minu lumelaua klambrid on nii suured ja astuvad lauast niipalju üle, et takistavad piisavalt tahapoole kallutamist. Trenn sujus ülimalt hästi ja pidevalt käis vigade parandus. Mõtlemist ja analüüsimist oli sõidu ajal palju. 2 tundi kokku slaalomit ja finiito tuulega.  Ootan juba kevadet, et saaks uue RRD K-Race 70 lauaga pusima hakata…..ehheeeee. Freestyle võistlustel osalen ikka Eestis ja kindlasti wave võistlusel, kuid põhirõhk läheb ilmselt race peale. Elu on ikka üllatusi täis ja surf on lahe!

Olin Moskvitsh Race publiku hulgas. Kurkselt lasime täpselt allatuult kahe Pakri vahele, kus lume all oli peidus mosu. Kraapisin selle nähtavale, et võistlejatel oleks lihtsam leida. Aku oli puudu, muidu päris komplektne pill. Lumi oli sel laiukesel paks ja kohev, paljud võistlejad panid uperpalli. See oli nagu naljakad koduvideod, sorri et naersime.

Pärast läksime Suur-Pakri otsa grillima. Kasesalus oli väike tuulevaikne lagendik, lohesi oli sinna hea lasta. Lükkasin jalaga lume kõrvale, peotäis rohukõrsi, kuivad oksad peale ja oligi lõke üleval. Lihasardellid said hea suitsumeki juurde ja juustukuklid kah. Karastusjook kõrvale.

Järgmine kord tuleb üks matkapott ka kaasa võtta, et saaks lumest kohvi teha. Jääb järgmiseks talveks see.

Raja pealt on natuke üllatav näha, et alla- ja ülestuult olen peaaegu sama nurga all sõitnud http://connect.garmin.com/player/150520413 Kuigi lasin võimalikult allatuult.

Pühapäeval matkasime Haljala kandis team-ga. Esmaspäeval saime parima lumesurfi päeva Kumnas koos ilusa ilma, hea tuule ja meeldiva seltskonnaga. Täna mõtlesin hommikul, et võiks ju avastada jälle uue koha. Eile sadas lörtsi ja hommikuks kõik jääs ;( Ära sõidetud põllud ei tulnud kõne alla. Eelmine aasta jäi proovimata Jürist läbisõites Pajupea põld. Aivole kõne ja rääkisin plaanist sinna minna. Lõunast olingi juba mineku valmis, kuid lõin ise põnnama. Hmmm ikka suutsin ennast uuesti surfi lainele häälestada ja Aivolt sain kinnitust, et asi toimib. Lumel oli täna koorik peal, kuid see ei seganud. Põld täiesti puutumata, et isegi metslooma jälgi polnud näha  Kuna niisama triibutamine on ära tyydanud, siis üritan midagi huvitavat leida sõidukohast. Seekord jäi põllu keskele kivi/mulla hunnik. Kivide vahelt sõites oli koguaeg see oht, et laud saab jälle kannatada…………ja nii ka juhtus  Lõpetasime sõidu lumesajus ja krt jälle sulab ;(

Üleskutse nüüd snowkite huvilistele, et olge loovamad ja avardage oma silmaringi. Eestimaal on niiiiipalju lumiseid väljasid, kus saab seda toredat ala harrastada. Ärge ronige sinna Jyri põllule………………..palju ägedamaid kohti on olemas  Tuult ikka!!!

Hommikul tuul puhus ja oligi põllule minek. Päike säras nagu suvel ja tuult oli ka piisavalt, põld oli veel eilsest tuisust puutumata ja puuder mõnusalt pehme ja sujuv. Esimest korda rippusin siis religion lohe otsas ning kohe ka armusin esimesest silmapilgust! Lohe on tõesti nagu püssikuul ja samas piisavalt jõuline, et teised 12m2-ga peal, minul 8m2 lohe ja tuul alla 10m/s, võib-olla mõned puhangud isegi rohkem. Hüpata oli ka mõnus sellega, et poomi peab religioni puhul väga ettevaatlikult paksu kinnastega näppima muidu viskad kiirelt loobi või sööd lõunaks lund direct injectioniga pea-ees lumme. Ka ülestuult läks võrreldes teistega samal joonel, põllul olid sõidetud jooned ainult tänasest, siis oli hea ka see järgi testida.
Nagu ootasin sellelt lohelt, saab ühe käega poomi keskelt kõik töö kiirelt ära teha ja allatuult minnes lohe ei hakanud lolli mängima ja vingerdama vaid tuli stabiilselt minuga kaasa. Lumelauaga swichis sõita ja regulari pöörata halsivahetusega on minujaoks palju keerulisem kui wave lauaga see cut ära teha kus uimed suruvad sind kenasti kinni ja probleemi pole, lumelauaga veits harjumatu ja vajab praktiseerimist. Et homme hakkab juba tuult võimsamalt paugutama, panen õhemad kalipsokindad kätte ja shootshoot uuele katsele hommikul. Väikene fotoreportaaž ka tänasest!

Murdusin siis lõpuks ja läksin vahelduseks ujumisele ka lumele. Poolteist kuud lohet ei ole puutunud ja mõtlesin, et lumele ikka ju ei roni enne reisu… aga ei suutnud kiusatusele vastu panna. Esmaspäev siis proovisin legendaarse Jüri põllu ära ning samuti Obsession Pro 9m2, et see lohe vajab tegelemist nagu päälinna peened tüdrukud, kuid käimasaades on päris head püssid.
Sai siis seal Jüris triibutatud edasi-tagasi… Lume peal ikka harjumatu sõita. Pühapäevaks leppisime matka kokku, millele eelnesid siis reede-laupäeva pidustused ja Jana sünnipäev ja õnne veelkord Janale
Pühapäeva hommikul siis start Aivo bussiga Haljala põldude poole, kus matk siis toimus. Ütleme nii, et tuuletaha asi ei jäänud ja matk täitsa toimus. Tuul oli muidugi selles kohas sama tujukas nagu Viitna kõrtsu koristajatädi, kellel on kurjad koerad (kes pole ketis) (Aivo lubas ketti panna) ning vahepeal mõni selline tuuleauk, et lohe kukkus alla. Eks see üle 10m/s tuulega ongi selline lugu tihti. Matk oli tore, seltskond hea ning Viitna kõrtsu seljanka väga hea. Minujaoks lõppes päev Laitse rallikrossirajal jäärajal karti sõites, et jälle üks huvitav kogemus juures! Tuult!

Reedel jääkaarti vaadates tekkis mõte laidude vahele sõitma minna. Prognoosid pakkusid laupäevaks 5-7m ja lõunast, mis sobis hästi.

Olimegi hommikul kohal neljakesi, Rohuküla sadamas mobiili masti tagant sai jää peale ja tuld! Tuul täiesti ühtlane ja jää mõnusalt sile. Aga varsti läks jää väga koledaks, servad olid püsti. Ma olin suuskadega, teised laudadega. Mu suuskadel on vanust nii palju kui mõnel siinsel lugejal vanust aastast 1991, cena 158p 00k. Rariteetne kaup.

Esimene orientiir oli Rukkirahu, siis hakkas juba Hiiumaa mets paistma. Kangutasime ülestuult, laidude poole, sihiks oli Saarnaki. Aga merelt on raske aru saada, mis on saar, poolsaar või laid. Selline 2D vaade ainult. Väike kamp oli juba laiali hajunud suure lageda peale, igaüks küttis enesekindlalt omas suunas. Algsest kokkuleppest kokku hoida polnud palju järel.

Sain ühe laiu kätte, aga see polnud see. Järgmine ei olnud ka õige, kuigi maja ja tuulik juba peal. No siis lõpuks tuli Saarnaki. Pika helistamise peale saime kõik jälle kokku ja siit üks tarkusetera – kui puhkad jääl ja jalad on saabastes surnud, tasub lohe ikkagi taevas hoida, oled teistele nähtav.

Väike ekskursioon vanas talukohas, krõbistasime külmunud sokolaadi ja tagasiminek. Iga mees jälle eri kursil, eestlane on individualist.

Poole peal sai tuul otsa. Jää oli selline, et kukkudes oleks ribiring läinud. Paar meetrit võibolla puhus, lohe seniidis enam ei seisnud. Kui alla kukkus, andis seda ikka õhku joosta plastmassist saabastega. Kes viitsib tracki zuumida, leiab selle koha üles. Poomiga meelitades sai jälle kuidagi liikuma, jää peal on takistus nii väike, et saab tekitada “näiva tuule”. Liikumisest nagu tekiks tuul ja tõmbas lõdvad liinid pingule. Mu Obsession hakkab vaikselt vilistama, turbo hääl tuleb taha.

Enne pimedat saime ikka tagasi ja kuradi hea meel oli, et kõndima ei pidanud. Haapsalus veel naps ja kuum supp.

http://connect.garmin.com/player/149026053

vajuta hybrid ja play

Jube kiirelt läheb see aeg. Siin on oldud juba üle poole ehk siis ca 20p veel. Vaikselt oleme kohaliku rütmiga harjunud ja kujunenud on rutiin – hommikusurf on nagu tööle minemine, õhtune aeg pühendunud perele.. põhim pöördvõrdes Eesti eluga Surfisetid muutuvad järjest lühemaks ja laisemaks. Eks see väikse saare viga ole… päevast päeva teed üht ja sama.. sellest tüdineb ja tegelikult ei mõista, mida oleks siin saarel üldse pool aastat teha? Eestis on motti veidi rohkem ja surfama minnes adrekas üleval. Muidugi ei ole avastanud teisi randu nagu Union bay ja saari nagu Seco jne aga eks sellega tulebki arvestada, kui suure perega reisida. Samas nuriseda pole midagi… sõita saame piisavalt, küll mõningate tuulevabade päevadega pooleks… õnneks sest jutti lastes lähevad lihased ikka üsna pingesse.

Muidu pole siin suurt, peale uute majade ja tõusvate hindade, midagi muutunud. Bulabogi vesi on sama si??ne ja rahvast tipptundidel rohkem kui põlvekõrguses sipelgapesas. Ajuloputuste tagajärjel mida pidev krässimine ja bodydragimine tekitab tuli ka kõrvapõletik lõpuks majja. Mis sest, et sõidan troppidega ning kuivatan iga kord ülima hoolega kõik kõrva kumerused. Kui homme ei valuta lähen 7-ga megaloope kiskuma, vastasel korral jälle sinna samasse teadatuntud arstiputkasse.

Ok, rüüpan veidi rummi ja popsutan sigarit…

Elu on karm ka paradiisis