Jou,

Lopuks ka moned read siit Boracaylt. Moned paevad tagasi saime siis Kristiga tehtud oma IKO kursuse ja nyyd paber kaes. Kursus kestis 6 paeva, esimene paev oli esmaabi. Teise paeva hommikul veits teooriat ja siis pidime naitama, mida veepeal oskame ja parast lounat jalle teooria. Kolmandal paeval nagu ikka teooria, teooria ja siis kaatriga White Beachilt merele paadist lohe ohku laskmist ja alla votmist harjutama. Ei olnudki vaga raske nagu algul olin kartnud. Kevadel Viltsi paadiga harjutamine tuli nyyd kasuks, kuigi see paat siin oli kordades suurem ja voimsam. Neljandal nagu ikka teooria ja rannas self rescue harjutamine, mille ajal mina istusin kohalikus arstikabinetis ja andsin vereproovi. Tagasi opingute kallale sain asuda jalle peale lounat . Viiendal paeval jagati kursus kaheks, yhed said omale opilased ja pidid neid koolitama, teised jalgisid ja pidid parast kommenteerima, mida koolitusest arvavad. Kuuendal paeval oli teiste kord koolitada, ehk siis ka minu ja Kristi. Aga mida ei olnud oli tuul, seega tuli enamus aega raisata teooria peale. Aga lopptulemus hea, paber taskus ja nyyd toole loodetavasti.

Tuulega siin tegelt vaga kiita ei ole. Puhub mingi kolm, neli paeva jutti ja siis jalle paar kolm paeva pausi. Tana kaisimegi hommikul Kristi ja Aivoga soitmas mingi 1.5 h ja oligi koik. Eile ei saand yldse soita, passisime niisama terve paeva rannas. Hakkan juba ara harjuma selle mitte midagi tegemisega. Lubab jalle paremat tuult laup ja pyhap. Selle eest kui ikka laksab siis korralikult ja mitu paeva jutti. Kui puhup siis on traffic ka merel paris hull, lohesid ikka 50-60 ringis korraga peal. Rand on u sama suur kui Parnu paradiisi rand, voibolla natuke pikem. Ohtud mooduvad White Beachil rummi juues, eriti nyyd kui Besti Aivo ja veel moningad eestlased siin on.

Tsau! Eelmisest über-lumelaua nädalast väike viidik:

lauda.me crew Zagarkalnsis from Reimo on Vimeo.

Ja väike lugu video juurde www.lauda.me

Aga kahju nüüd pärast seda lohe matsu on nädalaks kindlasti paus. Kaks päeva nüüdseks möödas ja olemine on väga puhanud. Tahaks mäele!

Olin lumest puhkusel olnud juba terve kuu, kui lõpuks avanes võimalus Läti üüberparki avastama minna. Kõik eelnevad kommentaarid Reimpsi poolt vastasid tõele Tõsiselt parim park, mida siiani sõitnud olen. Seal peaks leidma tegevust igaüks, kes freestyle’i vähegi sõidab. Ülevalt oli 3 liini kikkereid igas suuruses… pluss väiksemad künkad boxide ligidal ning teisel nõlval asuv minipark. Boxid reilid samuti olemas, väga korralikud, ainult sulaga hakkasid kinni
Laup oli tiimist kohal Reimo, kel selleks ajaks 3 mäepäeva seljataga ning si**ks filmimaterjali lindil. Ja need pärnakad väga ei hellitanud ka… seega peaks väga hea staff välja tulema
Ise lükkasin kaamera vurisema pühapäeval. Väsimus oli veidi sees ja kobaraid rohkem. Mõned natuke paremad shootid kleebin varsti kokku vast. Meiega oli veel 2 eesti tüdrukut, kes rebisid kolmkuusi täitsa vabalt… lasid c-reili jne. Krt hullud kõik! Ja ühe asja avastasin veel – 15min plaadile on ikka veidi kehvem kui 1h lindile. Ei pea start-stopp nuppu nii paaniliselt vajutama ja võib kindel olla, et kõik vajalik ka peale jääb.

Tänaseks plaanitud  koolitus Maardu järve peal. OLud  muidugi väga vesised, kuid leidus üks väike koht järve servas, kus oli natuke lume taolist ollust;) 3 tundi läks aega ja õpilane triibutas 7 m2 obsessioniga.  Ise sain 30 min extreemsust ja harrastasin lumelauaga veesurfi:) Huvilisi jätkus järvele küllaga. Isegi mõni mees sõitis mööda vett tagumiku peal pääääris pikad triibud. Kahju, et pildi materjali näidata ei ole;)

Sai lõunanaabritel jällegi külas käidud, laupäeval korra ja eile esmaspäeval. Viimase aja külmalaine on lumelaua sõitmise karastavaks tegevuseks teinud. Laupäeval viskas -15 külmapügalat, kuid eile oli juba lausa palav, -12 külma:)
Laupäeval tuli kokku 5,5 sõidutundi. Mägi ja park ja kõik nii mõnus seal, et lihtsalt uskumatu. Viimased 1,5h loopisime airbagi kõik võimalike saltosi. Külmaga lippe harjumatult hea ning korra võttis jahedaks, kui nipanapa oleks madratsist mööda lennanud:D Airbagil ainult üks viga, hoovõtu ja hüppe vahel pole sirget osa, mis tõttu hüppest viskab jalad alt ära ja kraade raske keerutada (aga mitte võimatu).
Esmaspäeval oli korralik tünga päev. Lendasime suure hurraga sinna peale ja mis selgus: kogu keskuse peale oli avatud ainult 3 kõige igavamat sirget laskumist, teistel kahurdati lund. Keskusele avanes maagiline vaatepilt, kuidas hulgem kahureid pihustasid öisesse taevasse õrna lund, mis läbi karge talveõhu igavesti haljaste kuusepuude taustal mäele langes. Ideaalne päev varustuse sättimiseks. Mõlemale sidemele sai kraadre juurde keeratud ja laua tunnetus palju loogilisem. Et end tegevuses hoida, trügisime lumetraktoritest mööda ja tegime värskelt gruumitud rajal krossi. Süütu-gruum on jõhker! Päeva võitja oli Säga, kes piletitäidiga kommunikeerumisvea tõttu ostis 2 tunni pileti… ja ega kauem ei kannatanud ollagi. Aga nüüd teab, enne minekut tuleb kodulehte lugeda, sest lumetegemise jutt oli seal kõik ilusti kirjas.

Martti pani kokku väikse crew: www.lauda.me (leht käivitamise faasis). Üks kodukas juures, mida lumelaua sõbrad regulaarselt võivad külasta;)

Laupäevast:

Freezing Zagar Jib Jam from Reimo on Vimeo.

Hommikul suht ähmane pilk, kuna eelmine päev tähistasime minu sünnipäeva. Suur, suur kummardus Kallitele sõpradele, kes mulle imetoreda üllatuspeo korraldasid..ehheeeee. Igaljuhul hommikul oli promill sees ja Marje korjas mind kodunt peale ja suundusime Haapsalu poole. Haapsalus ei puhunud s……, kuid eelmalt oli näha 2 lohet. Suund Pullapää poole ja kohale jõudes puhus 3-5 m, suund ENE. Ilm oli muidugi mega ilus, päike paistis 6-7 kraadi külma ja lund kohati kalda ääres oma 15 cm. Pean tunnistama, et see talv siis esimest korda lumelaud jalas. Libisemine ülihea, kuna tuult veits vähevõitu, siis hüpata eriti kannatanud. Vahepeal tõstis 1-2 m,s ja kohati tulid lennud juba kobedamad. Sõitu kokku 3 tundi ja pohmakas nagu noaga lõigatud. Kohal siis teamist ; Marje, Rain, Raavo perekond, Arpo perekond, Kruustük Marko. Peale sõitu kehakinnitus Haapsalu pizza restos ja kodupoole minek. Super ilus päev jälle toredate sõprade seltsis…ehheee

Oleme oma Hawaii reisiga jõudnud poole peale.  Selle viimase nädalaga on nähtud rohkem kui mõne aastaga. Hawaii on kindlalt üks maailma mõnusamaid surfikohti oma mitmekülgse looduse ja tohutute surfivõimalustega. Muidugi tsivilisatsioon on nagu USA-s ikka, palju reegleid ja inimesed veidi imelikud. Esmalt lendasime Oahu saarele Honolulusse kus veetsime kaks päeva. Honolulu on pilvelõhkujate linn ja täis turistikas. Kallid autod, igasugused erinevad riidepoed jne. Oahu saar aga iseenesest on väga ilus ja mitmekülgse loodusega. Kuna tuult ei olnud, siis trippisime läbi pool saart ja vaatasime üle kõik võimalikud surfirannad.  Eriti lahe oli vettehüppe koht kus sai kaljult alla hüpata mega suurtesse lainetesse.  Maui saarel elame Kihei-s, Sunset Resordis. Veidi vanurite koht on aga maja ees on lõuna tuulega parim kiterand sellel saarel. Kaks päeva oleme siin täiega surfanud, lihased ja liigesed on julmalt valusad. Täna tegime puhkepäeva ja käisime Jaws-i vaatamas. Jaws tuleb Mauile üks kuni kaks korda aastas, vahemikus detsember kuni jaanuar. Meie õnneks jõudis see täna kohale ja uskuge, see mida telekast näete hiigel lainete kohta ei ole pooltki see, mida oma silmaga näed. Tegime hulgaliselt pilte ja vidoklippe, mida ka tagasi tulles näha saab.  Täna kammisime läbi veel Maui lõunakalda ja paar päeva varem Maui põhjakalda. Kirjeldada pole vist mõtet, sest seda peab ikka ise nägema millise loodusega tegemist on.  Homme peaks olema Jaws-i tipphetk ja plaan on hommikul kohe varakult vaatama minna, lained peaks veel kuni viis meetrit kõrgemad olema kui täna. Eks varsti anname jälle infi, mis meil siin toimunud on.