Eile õnnestus Itaalias Como järvel testida uut 2012 aasta RRD Addictsion 18m2 lohet, tuult oli 2-5m/s. Hetkel on emotsioonid väga ülevad ja raske on kohe asja kirjeldada. Ma pole midagi sellist kunagi käes hoidnud, uus Addictsion on täiesti kuld. Lohe arendab ülimalt häid kiiruseid ja vastutuule nurkasid, püsib väga hästi õhus ja ei paki, teeb väga kiirelt kaheksaid ja loope. Poomi surve on väiksem kui eelmise aasta lohel, kuid surve kehale suurem, mis omakorda annab parema sõidu tunnetuse. Veelkord see lohe on midagi täiesti uut ja annab race sõidule uue tähenduse vähemalt minu jaoks, uskumatu. Täna lähen asja juba põhjalikumalt uurima

Lohesurfi laagrid muutuvad aina populaarsemaks Eestis. Jane ja Jana korraldasid talve alguses snowkite campi tüdrukutele, mis oli väga edukas. Järgmiseks tegime koostöös FanSurfiga  inside lohelaagri, mis sai jällegi väga positiivse tagasiside. Talvele vaja korralik punkt panna ja korraldasime veel ühe FanSurfi campi Kumnas, Keila lähedal. Laager toimus 10-11 märts. Laager oli mõeldud kõigile, et algajad alustasid päris nullist ja sõitjad said oma oskusi juba järgmisele tasemel viia. Laupäev oli väga vihmane ja vesine ning tuulega meil ei vedanud. Ilmast hoolimata õppisime usinalt lohesurfiga seonduvat teeoriat ja sellega päev piirdus. Pühapäev oli palju lubav ja tuuline. Hommikul puhus kenasti, kuid taevas pilvine. Peale lõunapausi tuli lõpuks päike välja ja kõigi näod läksid naerule Tuul küll andis veidi järele, kuid piisas täiesti harjutamiseks. Lumi oli väga pehme ja vesine, et kohati takistas see liikumist. Hmmm samas kukkuda oli väga mõnus Päeva lõpuks kõigil jalad märjad ja toss väljas, aga  näod olid  naerul  Tänud KÕIGILE, kes toredal üritusel osalesid ja kohtume juba SUVEL laagris!

Tiimikatele on suve alguseks tore üritus plaanis korraldada, et peate veel natuke ootama …….ehheeeee

Pilte laagrist ja väike video tuleb siit

http://www.facebook.com/media/set/?set=a.10151386280285051.826632.354430815050&type=1

Vahepeal kõõlutud Kurkses, Rummul, Kumnas ja Adras. Ronitud tammelatva (ekstreem) ning avastatud uusi sõidukohti. See ladvaasi juhtus nii, et suutsin üle kraavi hüpates lohe täpselt tammelatva paigutada, paar korda tarzani kombel latva ronida polnud probleem, lohe jäi terveks, jope ja püksid, notsomuch. Kuna latv kõigutas tuulest end päris hirmuäratavalt, siis kinnitasin end leashiga oksa külge ja nii ma siis neid liine seal lahti ühendasin, puhusin pärast suuga lohele õhku juurde ja sain tagasi sõita (olin kuskil karup….s) Täna sai Kloogarannas esimest korda vette, teadagi võtab lumelaud väga hea hoo üles ning teadagi, et religiooni luubi kiirus on kõike muud kui aeglane ning mulle need kiirused juba meeldivad.
Et wave, speed ja maratoni asjad mulle istuvad, mida ekstreemsemad olud, seda suuremad väljakutsed ning keerulisemad olukorrad, seda huvitavam endale. Et kui nägin nädalavahetusel, et sõideti 13-17m2 lohedega siis tegin kannapöörde ja läksin koju magama, ei viitsinud nendega jamada, ootasin esmaspäevast litrit… mille sain! Võhma on mul alati olnud ja kogu selle ujumisvärgiga on taas vana kurivaim välja tulnud. Kloogas sai siis üle jõe sõidetud, jõepeal, üle lume ning lõpuks vette välja, et kohati oli jää, kohati vesi, kohati jää ja vesi peal. Aga ega päris kuivalt ikka surfates ei pääse, teadagi. Ka alukate väel ümber auto joosta ja riideid vahetada oli meelikarastav (väljas +1 ja tuul kuni 15m/s) Vähemalt ei käi enam teksadega sõitmas, naised hakkasid muretsema, hankisin omale helkurtööpüksid!
Märtsis veel niipalju põnevat, et kaks koolitust on ees K38 surf rescue (JetSki) praktiline koolitus EJML-i poolt kes sebisid USA-st wave surfinguga tegelevad tüübid kohale, et osata tormilainetes abi pakkuda, surfareid tow-innida ja neid sealt üles korjata, võistlusi turvata ec. see kirss kuluks ära küll tordil ning peale seda tuleb Eestisse Fastnet 79 direktor Alan Green, kes siis annab koolituse “Avamere erireeglid, damage control, heavy weather ja self rescue” Loodetavasti saab huvitav olema, ootusärevus on suur. Kaua ei heieta, väljas on tuul ju ning homme on huvitavam. Head litrit!

Tänasest Kloogast mõned kaadrid ka, tänud Reele reportaazi eest, oskab ikka pilte hääsid teha küll!

Muidu käin ikka üksi surfamas, aga täna tegime seda koos perega Linda pole kunagi lumepeal lohetanud ja Biancal ka esmakordne kogemus. Olen suutnud isegi oma koera surfi usku pöörata ja Bianca naudib iga triipu…..ehheeeeeeee. Algul plaanisime Jyri taha sõitma minna, kuid peatusime ikka Tallinna ringtee ääres. Auto parkisime ettepoole, kuna seal oli vähem sõidetud. Linda proovis esimesena 12 m2 obsession pro C lohega. Hmmm esimese korra kohta väga hästi ja andis sujuvalt lohe minu külge Kommentaar oli, et SUVEL ON IKKA MÕNUSAM Tahtsin küll täna race sõita, kuid ei viitsinud enam addictionit täis pumbata. Järelikult pidin vabakava tegema Tunnike surfamist koos Biancaga ja jälle hea olla LIFE IS BETTER WHEN YOU SURF!

IMG_0119

Jaa kuulsite õigesti, et Kõrks on hulluks läinud ja hakkab race sõitma päriselt, päriselt Olen juba mõnda aega  võidelnud iseendaga ja mõelnud, et mis minu lohesurfi karjäärist edasi saab. Kuni tänase hetkeni olen 100 % pühendunud freestylele ja teinud korralikult trenni. Põhieesmärk oli saada selgeks trikid, mida hetkel maailma tipud võistlustel teevad ja see on mul õnnestunud. Ühekordsetest hp-st on rohkem kui pooled trikid ära tehtud, mille üle on mul väga hea meel. Hmmm muidugi on neid vangerdusi veel, mida tahaks selgeks saada, kuid igal asjal on oma hind. Margus ütles selle peale hästi  KLE KÕRKS, ET KAS SEE ON IKKA SEDA VÄÄRT! Dominikaanidel peale järjekordset õnnetust pühendusin ma wave õppimisele, kuna sealsed laine tingimused on lausa uskumatud. Muretsesin strapless laua ja alustasin pusimist. Enamus minu tuulistest päevadest kulusid lainetes hullamisele ja see oli tõesti nauding. Käsi paranes kiiresti ja lained muutusid aina mõnusamaks Enne ära tulekut võtsin julguse kokku ja proovisin hardcore freestyle. Vaikselt olin juba matnud freestyle, kuna liiga õudne oli mõelda, et midagi jälle käega võiks juhtuda. Ületasin enda hirmu ja ponnistasin ära enda hilevel trikid See oli väga suur kergendus ja võit iseenda üle. Sain veelkord kinnitust, et ma suudan KÕIKE, kui ma vaid väga tahan…………..see toimib Race mõtte peale viis mind Margus muidugi……nooo kes siis veel Olen nüüd laagerdanud seda teemat ja tõesti, miks mitte hakata race sõitma. Freestyle on selge, wave oskan, aga race ma ju ei sõida veel….ehheeee.

Pühapäeval peale Kloogaranna tuuletynga sõitsin Kumna põllult mööda ja imestuseks oli väike tuuleke. Ilm jälle super ilus, päike ja kerge miinus. 16 m2 Addiction välja ja tegin proovi. Puhus 0-5 m/s puhanguti. Plaan oli päris esimene race trenn teha. Nuputasin mõnda aega, et kuidas ma seda nüüd siis teen üksinda Slaalomrada ümber puude tundus toimivat. Hmmm rada koosnes siis ülestuult krüssust ja allatuult minekust. Päris imelik lohe on see Addiction, et siiani ainult freestyle masinaid kasutanud, et tahab harjumist saada. Ühesõnaga tuletasin meelde Otsa sõnu, et kui race trenni teen, siis mida võiks ja peaks harjutama. Tunni sõitsin üksinda, kuni saabusid põllule Jana ja Jane. Üksi race kimada tundub suht mõtetu, kuna puudub võrdlus moment. Kutsusin Jane ka rada testima ja tekkis kohe väike võistlus Eelnevalt rada sõites olin üpris kindel, et sõidan päris hea nurgaga üles, kuid pidin pettuma. Kiirelt sai selgeks milles problem, et minu lumelaua klambrid on nii suured ja astuvad lauast niipalju üle, et takistavad piisavalt tahapoole kallutamist. Trenn sujus ülimalt hästi ja pidevalt käis vigade parandus. Mõtlemist ja analüüsimist oli sõidu ajal palju. 2 tundi kokku slaalomit ja finiito tuulega.  Ootan juba kevadet, et saaks uue RRD K-Race 70 lauaga pusima hakata…..ehheeeee. Freestyle võistlustel osalen ikka Eestis ja kindlasti wave võistlusel, kuid põhirõhk läheb ilmselt race peale. Elu on ikka üllatusi täis ja surf on lahe!

Olin Moskvitsh Race publiku hulgas. Kurkselt lasime täpselt allatuult kahe Pakri vahele, kus lume all oli peidus mosu. Kraapisin selle nähtavale, et võistlejatel oleks lihtsam leida. Aku oli puudu, muidu päris komplektne pill. Lumi oli sel laiukesel paks ja kohev, paljud võistlejad panid uperpalli. See oli nagu naljakad koduvideod, sorri et naersime.

Pärast läksime Suur-Pakri otsa grillima. Kasesalus oli väike tuulevaikne lagendik, lohesi oli sinna hea lasta. Lükkasin jalaga lume kõrvale, peotäis rohukõrsi, kuivad oksad peale ja oligi lõke üleval. Lihasardellid said hea suitsumeki juurde ja juustukuklid kah. Karastusjook kõrvale.

Järgmine kord tuleb üks matkapott ka kaasa võtta, et saaks lumest kohvi teha. Jääb järgmiseks talveks see.

Raja pealt on natuke üllatav näha, et alla- ja ülestuult olen peaaegu sama nurga all sõitnud http://connect.garmin.com/player/150520413 Kuigi lasin võimalikult allatuult.

Pühapäeval matkasime Haljala kandis team-ga. Esmaspäeval saime parima lumesurfi päeva Kumnas koos ilusa ilma, hea tuule ja meeldiva seltskonnaga. Täna mõtlesin hommikul, et võiks ju avastada jälle uue koha. Eile sadas lörtsi ja hommikuks kõik jääs ;( Ära sõidetud põllud ei tulnud kõne alla. Eelmine aasta jäi proovimata Jürist läbisõites Pajupea põld. Aivole kõne ja rääkisin plaanist sinna minna. Lõunast olingi juba mineku valmis, kuid lõin ise põnnama. Hmmm ikka suutsin ennast uuesti surfi lainele häälestada ja Aivolt sain kinnitust, et asi toimib. Lumel oli täna koorik peal, kuid see ei seganud. Põld täiesti puutumata, et isegi metslooma jälgi polnud näha  Kuna niisama triibutamine on ära tyydanud, siis üritan midagi huvitavat leida sõidukohast. Seekord jäi põllu keskele kivi/mulla hunnik. Kivide vahelt sõites oli koguaeg see oht, et laud saab jälle kannatada…………ja nii ka juhtus  Lõpetasime sõidu lumesajus ja krt jälle sulab ;(

Üleskutse nüüd snowkite huvilistele, et olge loovamad ja avardage oma silmaringi. Eestimaal on niiiiipalju lumiseid väljasid, kus saab seda toredat ala harrastada. Ärge ronige sinna Jyri põllule………………..palju ägedamaid kohti on olemas  Tuult ikka!!!

Hommikul tuul puhus ja oligi põllule minek. Päike säras nagu suvel ja tuult oli ka piisavalt, põld oli veel eilsest tuisust puutumata ja puuder mõnusalt pehme ja sujuv. Esimest korda rippusin siis religion lohe otsas ning kohe ka armusin esimesest silmapilgust! Lohe on tõesti nagu püssikuul ja samas piisavalt jõuline, et teised 12m2-ga peal, minul 8m2 lohe ja tuul alla 10m/s, võib-olla mõned puhangud isegi rohkem. Hüpata oli ka mõnus sellega, et poomi peab religioni puhul väga ettevaatlikult paksu kinnastega näppima muidu viskad kiirelt loobi või sööd lõunaks lund direct injectioniga pea-ees lumme. Ka ülestuult läks võrreldes teistega samal joonel, põllul olid sõidetud jooned ainult tänasest, siis oli hea ka see järgi testida.
Nagu ootasin sellelt lohelt, saab ühe käega poomi keskelt kõik töö kiirelt ära teha ja allatuult minnes lohe ei hakanud lolli mängima ja vingerdama vaid tuli stabiilselt minuga kaasa. Lumelauaga swichis sõita ja regulari pöörata halsivahetusega on minujaoks palju keerulisem kui wave lauaga see cut ära teha kus uimed suruvad sind kenasti kinni ja probleemi pole, lumelauaga veits harjumatu ja vajab praktiseerimist. Et homme hakkab juba tuult võimsamalt paugutama, panen õhemad kalipsokindad kätte ja shootshoot uuele katsele hommikul. Väikene fotoreportaaž ka tänasest!

Murdusin siis lõpuks ja läksin vahelduseks ujumisele ka lumele. Poolteist kuud lohet ei ole puutunud ja mõtlesin, et lumele ikka ju ei roni enne reisu… aga ei suutnud kiusatusele vastu panna. Esmaspäev siis proovisin legendaarse Jüri põllu ära ning samuti Obsession Pro 9m2, et see lohe vajab tegelemist nagu päälinna peened tüdrukud, kuid käimasaades on päris head püssid.
Sai siis seal Jüris triibutatud edasi-tagasi… Lume peal ikka harjumatu sõita. Pühapäevaks leppisime matka kokku, millele eelnesid siis reede-laupäeva pidustused ja Jana sünnipäev ja õnne veelkord Janale
Pühapäeva hommikul siis start Aivo bussiga Haljala põldude poole, kus matk siis toimus. Ütleme nii, et tuuletaha asi ei jäänud ja matk täitsa toimus. Tuul oli muidugi selles kohas sama tujukas nagu Viitna kõrtsu koristajatädi, kellel on kurjad koerad (kes pole ketis) (Aivo lubas ketti panna) ning vahepeal mõni selline tuuleauk, et lohe kukkus alla. Eks see üle 10m/s tuulega ongi selline lugu tihti. Matk oli tore, seltskond hea ning Viitna kõrtsu seljanka väga hea. Minujaoks lõppes päev Laitse rallikrossirajal jäärajal karti sõites, et jälle üks huvitav kogemus juures! Tuult!

Reedel jääkaarti vaadates tekkis mõte laidude vahele sõitma minna. Prognoosid pakkusid laupäevaks 5-7m ja lõunast, mis sobis hästi.

Olimegi hommikul kohal neljakesi, Rohuküla sadamas mobiili masti tagant sai jää peale ja tuld! Tuul täiesti ühtlane ja jää mõnusalt sile. Aga varsti läks jää väga koledaks, servad olid püsti. Ma olin suuskadega, teised laudadega. Mu suuskadel on vanust nii palju kui mõnel siinsel lugejal vanust aastast 1991, cena 158p 00k. Rariteetne kaup.

Esimene orientiir oli Rukkirahu, siis hakkas juba Hiiumaa mets paistma. Kangutasime ülestuult, laidude poole, sihiks oli Saarnaki. Aga merelt on raske aru saada, mis on saar, poolsaar või laid. Selline 2D vaade ainult. Väike kamp oli juba laiali hajunud suure lageda peale, igaüks küttis enesekindlalt omas suunas. Algsest kokkuleppest kokku hoida polnud palju järel.

Sain ühe laiu kätte, aga see polnud see. Järgmine ei olnud ka õige, kuigi maja ja tuulik juba peal. No siis lõpuks tuli Saarnaki. Pika helistamise peale saime kõik jälle kokku ja siit üks tarkusetera – kui puhkad jääl ja jalad on saabastes surnud, tasub lohe ikkagi taevas hoida, oled teistele nähtav.

Väike ekskursioon vanas talukohas, krõbistasime külmunud sokolaadi ja tagasiminek. Iga mees jälle eri kursil, eestlane on individualist.

Poole peal sai tuul otsa. Jää oli selline, et kukkudes oleks ribiring läinud. Paar meetrit võibolla puhus, lohe seniidis enam ei seisnud. Kui alla kukkus, andis seda ikka õhku joosta plastmassist saabastega. Kes viitsib tracki zuumida, leiab selle koha üles. Poomiga meelitades sai jälle kuidagi liikuma, jää peal on takistus nii väike, et saab tekitada “näiva tuule”. Liikumisest nagu tekiks tuul ja tõmbas lõdvad liinid pingule. Mu Obsession hakkab vaikselt vilistama, turbo hääl tuleb taha.

Enne pimedat saime ikka tagasi ja kuradi hea meel oli, et kõndima ei pidanud. Haapsalus veel naps ja kuum supp.

http://connect.garmin.com/player/149026053

vajuta hybrid ja play

Jube kiirelt läheb see aeg. Siin on oldud juba üle poole ehk siis ca 20p veel. Vaikselt oleme kohaliku rütmiga harjunud ja kujunenud on rutiin – hommikusurf on nagu tööle minemine, õhtune aeg pühendunud perele.. põhim pöördvõrdes Eesti eluga Surfisetid muutuvad järjest lühemaks ja laisemaks. Eks see väikse saare viga ole… päevast päeva teed üht ja sama.. sellest tüdineb ja tegelikult ei mõista, mida oleks siin saarel üldse pool aastat teha? Eestis on motti veidi rohkem ja surfama minnes adrekas üleval. Muidugi ei ole avastanud teisi randu nagu Union bay ja saari nagu Seco jne aga eks sellega tulebki arvestada, kui suure perega reisida. Samas nuriseda pole midagi… sõita saame piisavalt, küll mõningate tuulevabade päevadega pooleks… õnneks sest jutti lastes lähevad lihased ikka üsna pingesse.

Muidu pole siin suurt, peale uute majade ja tõusvate hindade, midagi muutunud. Bulabogi vesi on sama si??ne ja rahvast tipptundidel rohkem kui põlvekõrguses sipelgapesas. Ajuloputuste tagajärjel mida pidev krässimine ja bodydragimine tekitab tuli ka kõrvapõletik lõpuks majja. Mis sest, et sõidan troppidega ning kuivatan iga kord ülima hoolega kõik kõrva kumerused. Kui homme ei valuta lähen 7-ga megaloope kiskuma, vastasel korral jälle sinna samasse teadatuntud arstiputkasse.

Ok, rüüpan veidi rummi ja popsutan sigarit…

Elu on karm ka paradiisis

Kodus tagasi! Jaanuari lõpus tulime Kesaga tagasi Dominikaanidelt. 3 kuud möödus nagu lennates ja saabumise ajastus oli täpne. Krõbe pakane naelutas mind nädalaks koju Kütsin ahju ja võitlesin 30 kraadise külmaga…ehheee Nüüd ilmad palju mõnusamad ja harjunud juba selle Eesti ilmaga, et tuul võiks ka puhuma hakata.  Korduvalt juba kaemas käinud, aga pole õnnestunud kätt valgeks saada. Täna järjekordne üritus Kumna põllul. Kõik oli olemas, päike paistis, kraade parajalt, hea seltskond………aga tuult polnud jälle ;( Marttil tuli mõte, et tuuletu ilmaga võiks proovida ju auto järgi sõitmist. Juhuslikult oli tal autos poom koos pika nööriga ja juba ma olingi valmis sõitu alustama Uskumatult head tingimused on praegu. Päris harjumatu oli lumelelauaga lumepeal sõita Puudrit oli vääääga palju. Kõik said käe valgeks ja Lindal päris esmakorde kogemus auto järgi sõita. Bianca sai ka oma esimese triibu minu süles tehtud
Väga lahe päev ja päikeseloojangu sõidu tegime ka ära.
Tänud Marttile veelkord!
Kui viitsin, siis kriban ka Dominikaani reisist mingi päev…ehheeee

HURAAAAAA…… lõpuks väljas RRD K-race 70 ja Addictsion III lohed. Race komplekt on juba end tõestanud Mexico võistlustel, kus kohal kogu maailma paremik. Race võistlusel sõitis RRD teamrider Julien välja neljanda koha. Samuti läks hästi ka slalomi sõidus. K-race 70 on saadaval uskumatult soodsa hinnaga, kõigest 990 eur-i. Kogu info K-race 70 laua, Addiction MK III lohe ja Select SLAM K-race uimede kohta leiate www.fan.ee vebipoest

No pole ammu kirjutanud. Üheti on elu siin suht rutiine aga teisalt eriti jaksu ka pole. Pesitseme peamiselt Lostagnones, Trapani ja Marsala vahepeal. Põhjus miks me selle koha oleme valinud on vast kõigil selge, kes pilgu Sitsiilia kaardile viitsivad heita. Siin piirkonnas saab surfata põhimõteliselt kõigi tuulte suundadega. Samuti on olemas ka kõik erinevad vee tingimused. Väga suur ja hea sügavusega flät. väiksema lainega meresõidu kohad ja paarikümne kilomeetri kaugusel ka lainesõidu kohad. Tuultega on nii et puhub koguaeg. Vahest viskab sisse kaks või kolm tuuletut päeva, aga viimasel ajal lausa ootan neid. Lihtsalt täiesti üle surfanud. Muu elu nagu maal, viinamarjade ja külade vahel.

Hetkel on meid siin Ranno pere, meie pere ja Egon. Samas on külas käinud Jaana, Kristjan, Tiit perega ja Egoni poeg. Mingi hetk tegime saarele tiiru peale ja vaatasime üle ka peamised vaatamisväärsused. Põhiline elu siin saarel ongi just meist teisel pool idas. Catania ümbruses, Etna vulkaani lähistel. Lääne piirkond on veidi külmem ja siin rohkem maaelu.

Olen nüüd sellel talvel tõsiselt käsile kiterace sõitmise võtnud. Algus oli ikka täitsa naljanumber. Varustuse sain RRD peakontorist Grossetost, kui siia Sitsiiliasse sõitsin. Samas uimi aga ei olnud kuskilt võtta. Mingi hullu orkunni peale sain Eestist ühed uimed ja lõpuks tellisin õiged uimed Selectist. Edasi oli siis veestart ja sõidu alustamine. Selline tunne oli, et appi nagu oleks esimest korda surfi laual. Paari päeva jooksul sain liikuma ja ka esimesed ringid sõidetud. muidugi halsi vahetused olid ainult vette hüppamine ja laua ümmber pööramine. Pikapeale hakasin selle lauaga harjuma ja sai ka mõned trennid tehtud nii u 1 tund pikad. Siis oli selge, et oma paksu, rasvase ja lodeva kehaga seda k-race-i ei sõida. Seega hakkasin detsembrist iga päev jooksmas käima nii u 5 km iga hommiku, lisaks tegin juurde veel võimlemis ja painutus harjutusi ( viis tibetlast, keda huvitab vaadake youtubist järgi). Samuti suurendasin pidevalt oma veepeal treeningu koormusi ja aega. Nüüd olen teinud selle süsteemi järgi trenni, kui tuult ei ole käin hommikuti jooksmas 8 km ja kui tuul, siis merel 2-2,5 tundi sõitu. Tavaliselt olen iga päev ka enndale mingi treening programmi välja mõelnud. Mõni päev harjutan rohkem jibe ja takke, teine päev võtan pikad vastutuule ja allatuule otsad, mõni päev sõidan lühikest ringi kiiruse peale jne. Suurem eesmärk aga Rannoga on meil olnud ennda tühjaks sõitmine ehk ületreeningu faasi jõudmine. Iga päev suht armutult sõitnud, unetud ööd jne, minu ja Ranno trennid üleval ka www.endomondo.com kodulehel. Nüüd siis plaanis mõned päevad puhata ja jõudu koguda, ning vormi taastada. Ma olen 87 kg pealt alla kukkunud 81 kg peale . Alkoga ka null tolerants . Aga kõik see on siiski kõvasti kasuks tulnud. Tunnen end k-race laual suht hästi, ütleme et nagu kodus. Ranno arvas, et olen võistlusteks valmis .

Suvel siis plaanis sõita kaasa kõik KTE etapid, ning paar PKRA etappi, mis toimuvad euroopas, samuti Eesti võistlused, kui võimalik.  Järgmine nädal aga pean siit lahkuma, kuna algab suusareisi hooaeg. Üks nädal, Alagna suusakeskuses ja teine nädal Gruusias. Märtsi kuus veedan veel krossilaagris Itaalias ja Pärnus jälle tagasi Aprilli algusest. Muidugi vahepeal satun ka Eestisse käima.

Surf on lahe……

Surfipäevad olid siis päris huvitavad. Kohad kus sai sõidetud olid siis järgmised:

1. Lo Stagnone (flätt)

2. Trapani (wave)

Kaasas siis nii Toxic Wave 2 twintip wave kui ka LF 5.8 pintail veivilaud.

Põhiliselt puhus põhjatuul. Surfata sai kokku 9 päeva siis oli tuulega vsjo. Nendest siis kaks toredat veivipäeva korraliku litriga. Ülejäänud päevad lainet ei olnud ja tuli niisama weivikaga kulgeda flätil.. Surfata sai 9 päeva jooksul kokku umbes 12 tundi. Sõita sai nii 10m2 kui ka 7m2 lohega, kuigi oli päevi millal oleks võinud olla vabalt 5m2. Sitsiilias siis lõhkusin ka ühe veivilaua, põhjus teadmata.