Jõudsin paar tundi enne võistluse algust Treimanisse kohale. Peagi saabusid ka Otsa, Rain ja Risto. Lasime kaatri vette. Võistluse alguseni oli jäänud veel tunnike aega, kui võistluse ülesseadmise asjatoimetused olid tehtud. Kuna kaatril oli uus 20hj-ne mootor peal, siis proovisime kohe ära, kas sellega saab wake-da või mitte. Sai küll Võtsin oma 132 cm-se lohesurfi laua. Vee peale saamine oli sõidu alguses raske, sest mootori jõust jäi veidi puudu. Pidi end ise kätega mööda köit lisaks tõmbama. Aga kui sai glissi, siis edasi läks sõit kergelt. Kuna meil polnud kaatril wake köie jaoks torni, siis ei saanud kahjuks hüppesse. Küll järgmisel korral midagi välja mõtleme

Peagi saabus võistluse algusaeg ja peeti ära kiprite koosolek. Esimene võistlus pidi tulema race ja teine freestyle. Heikkil oli race jaoks kaasas (uime siinidega?) imelaud, millega ta oma 14se lohega sõitis olematu tuulega ülestuult. Asko ei pannudki end freestyle võistlusele kirja??? Miks? Teed ju päris ilusaid grabi ja backiga hüppeid.

Võistlus lükkus kehva tuule tõttu edasi. Võtsime päikest ja ootasime tuult. Veidi sai surfida, kuid tuulest asja ei saanud. Läksime õhtul hoopis tiimiga 7kesi golfi mängima. Ainus asi, mis toimus plaanipäraselt oli afterparty ööklubis Sugar. Pidu oli hommikuni ning karm

Ennustuse järgi tõotas tulla tuuline päev. Ja nii oligi. Kuna Eestis tagasi olles pole veel saanud korraliku tuulega surfida, siis olid mu ootused suured. Jõudsin Vääna-Jõesuusse kell 13. Peagi saabus ka Üllar. Veerand tundi hiljem olin esimesena merel. Võtsin algul 9se lohe. Meri oli jänest täis – 9sega oli hea sõita. Inverted backroll tuli kohe välja. Peab veel õppima lauda üleval seisma jätma ja jalgu sirgeks sirutama. Visuaalselt on see väga ilus trikk. Front tantrumiga kahjuks veel hakkama ei saanud. Tuule suund oli ideaalne unhook power hüpete tegemiseks. Muudkui tegid trikke ja sõitsid rannaribaga paralleelselt mõlemas suunas. Kui alguses pidi veidi ülestuult kantima, siis hiljem polnud seda isegi vaja teha! Kogu rannariba pikkuselt sai trikitades edasi-tagasi sõita!! Ühe unhooked hüppe ajal lõi lohesse puhangu sisse. Peale 4 järjestikust backi oli selline tunne, et hüpe peaks lõppema ja tõmbasin kätt rohkem peale. See oli aga vale otsus, sest olin ikka veel kõrgel. Ja nõnda sadasingi sealt kõrgelt selg ees alla. Põrutus lõi lausa hinge kinni. Oli selline tunne, et iga hingamisega läheb kopsust rohkem õhku välja, kui tuleb sisse Kui toibusin sõitsin ära kaldale ja tegime Üllariga söögipausi. Pumpasin oma väiksema lohe täis ja võtsin 9se asemel 7se. Peale valusat kukkumist sai kõrgete lendude isu otsa Korra tegin veel hooked-in F16-ne, mis viis mind taas kõrgustesse. 7se lohega juhtub see väga kergelt. Nii kõrgelt pole ma seda trikki veel varem teinud. Peale loopi oli selline tunne, et sajan taas kõrgelt alla ja sellest ehmatusest maandumine nurjus. Edaspidi surfisin hästi ettevaatlikult. Harjutasin unhooked backi ning raileyt. Korra proovisin unhooked back-kiteloopi. Pole seda kunagi varem teinud. Ei tulnud ilusti välja, loopi tegi ära, kuid mu enda backroll jäi poolikuks ja tulemus oli naeru väärt. Proovisime Üllariga ka blindis sõita, kuid edutult. Nõnda palju siis railey to blindist Õhtul 19 tulin maha, sain peaaegu 6 tundi surfata, kokkuvõtteks – One Fine Day.

Kuna tuultega on viimastel päevadel kasin olnud, siis sõitsin hommikul tuule ootuses Pärnusse. Seal puhub enamasti tsüklonitest vähe sõltuv breeze. Leidsin juhuslikult Olli ja Liina nende maja eest koristamast. Nad rakendasid minu väärtusetu pühapäevahommikuse puhkemomendi ühiskonna-kasuliku töö rüppe. Tuul ei tulnud, ega tulnud. Töö sai valmis ja peagi läksime Terviseparadiisi ette randa, kus sotsiaalsemad surfarid kogunesid. Kesa jõudis ka kohale. Tuulest kahjuks asja ei saanud. Käisime surfitüdrukutega Steffanis söömas. Sealt viis tee tagasi Olli poole grillima, kus kogunes meid kokku pea 20 nägu. Tiimist oli kohale jõudnud ka Otsa. Testisime Otsa Venezuelast toodud võrkkiike, millest ka siin pildid üleval on. Aitasime Kesaga Otsa valmivat maja koristada ja varsti sõitsime edasi Raini poole. Käisime meestega paadiga kalal. Päikseloojangul grillisime Raini pool edasi. Õhtu lõppes saunaga. Tänud Rainile ja Otsale mõnusa grill/saunaõhtu eest.

Jõudsin täna hommikul, peale kahepeäevast autorallit, Tarifalt tagasi. Pea käis intensiivsest sõidust (3k km jutti) veidi ringi, kuid peale eesti toidu maitsmist paranes enesetunne märgatavalt. Ja kohe läksin Laulasmaale poomitrikke harjutama. Eelmisest korrast oli kaks kuud möödas, mis on ilmselgelt liiga palju. Vahepeal olen kõvasti üldfüüsilist trenni teinud. Edusammud olid märgatavad. Üllatusena tuli rippasendist handlepass esimese korraga välja!? Lisaks õppisin uut tüüpi hp ära. Nüüd saab peagi seda veepeal proovida (kas sellest tuleb back mobe välja või mitte D). Harjutasin Tarifal unhooked back-i pop’i , kuid veepeal ei saa jalgu kehast piisavalt kõrgele üles, et poomi vahetust läbi viia. Loodame, et tänasest trennist oli kasu. Oleks siin vaid tuult, tahaks juba proovida! Neljapäev äkki Pärnusse?

Eile sündisin uuesti. Jäin surfates tuuleauku ja ei saanud 3m-se laine eest ära. Laine murdus minu peal. Viskas mind tohutu jõuga pea ees laine ette sügavale vee alla. Sain poomiga näkku ja lisaks uskumatult läks poomi ots chickenloopi vahelt läbi!! Nöörid ja liinid olid kohe poomi ümber keritud ja võimatu oli poomi, safetyt või chickenloopi lahti saada. Tulemuseks olid kiteloopid ja 150m kaldaga paralleelne bodydrag. Bodydragist enamus oli vee all. Vesi tõmbas kinda käest, püksinöörid katki, safety katki ja safety metalli kõveraks. Veepeale sain, kui kite jäi vette kinni. Jõudsin õhku ahmides ja soolast vett köhides varsti randa. Lugesin kokku – liinides oli 14 loopi. Õnneks jäin ise terveks, mälestuseks paar lonksu neelatud merevett ja punane verevalum kaelal. Ja turvalisuse seisukohalt, eriti midagi teha ei anna, kui poom chickenloopi vahelt läbi läheb?

10s päev siin. Sõita olen saanud 8-9l päeval (üks päev pidi ülestuult jalutama). Käed on läbi piinatud, sest iga kord harjutan nõrkemiseni unhooked sõitu. Täna puhus vahelduseks levante tuul, päikseline ilm, sooja oli 24 kraadi. Tarifa ranna puhul on see offshore tuul. Sõita saab vaid ühes kohas, mis on paraku ülerahvastatud (eriti nädalavahetusel). Võtsin kuulda Otsa nõu ja sõitsin Caños de Meca randa, mis asub Tarifast umbes 60km kaugusel. Mõtlesin, et sellise väikse sõidu teen ilma gps-ta ära, kuid võta näpust – ekslesin kaks korda Barbates ringi. Teeviitade standarditega on siin probleeme. Kohale jõudes avastasin, et tuul on nõrgavõitu. Tarifal lubatud 14ms asemel oli seal maksimaalselt 6-7ms. Caños de Meca levante surfirand on umbes 100m lai, mõlemalt poolt piiravad seda riffid. Kui riffide vahelt välja saaks, siis võiks veel kaugemalgi sõita, kuid tuule suund poleks seal parim. Wave lauaga oleks täna kõvasti lihtsam olnud. Otsustasin tuule tugevnemist oodata ja seni päikest nautida. Rullisin liinid lahti ja tegin oma poomil veel ühe muudatuse, et ühe käega unhooked poomi hoides lohe pööramist aeglustada. Tutvusin kahe toreda sakslasega – Frank ja Stephany, kellega paar tundi rannas lobisesin. Muide Frank oli just lõpetanud ühe Jaan Krossi romaani lugemise! Hehee. Lisaks rääkis ta, et eelmisel laupäeval luges siin 50 lohet kokku! Täna oli rannas vaid 5 lohetajat ja 10kond päevitavat tsikki Tuulest kahjuks asja ei saanud, aga kole tahtmine oli poomi uusi sätteid proovida ja siiski läksin tegin paar triipu. Kõik oli hea, kuni tuulevaiksel momendil lohe alla sadas ja pahempidi läks. Ujusin kaldale ära. Puhastasin liinid adrust (riffid!) ja tegin surfipäevale lõpu. Järgmisel korral lähen siiski levantega Las Dunasesse või vaatan Getarese ranna üle. Järgmiseks nädalaks ennustab ainult levantet ja 6st – 22ni ms tuule tugevust! Elame, surfime!

Tekitab kadedust, endalgi lumelaud autos, kuid lumest pole jälgegi!

Tervitused Tarifalt! Kevad on siin täies hoos – varjus 20 kraadi ja päike põletab. Head tugevat tuult pole veel olnud, kuid täna sai surfida. Rannas oli ainult paarsada lohetajat Levantega tulevad kõik Valdevaquerose Las Dunase randa. Siit ka pilt. Peaks Caños de Meca ära proovima, äkki on seal parem. Homme on tuuleks poniente ja ennustuse järgi kuni 15ms tuul. Täna sain lõpuks uut lauda proovida. Poison 130cm on laud, mis isegi nõrga tuulega kandib uskumatu nurgaga ülestuult. Kuulsin ka, et Hyper II jõudis Eestisse. Ootan huviga H2 10,5m² võrdlust H 12m²-ga. Seniks aga kohtumiseni ja ootan kogu tiimi peatselt siia!