Tundub, et tuule kraanid on valla keeratud Boracay saarel. Vahepeal siin saime korra sõita White beachil ja ülejäänud aja 6 päeva Bulabogi rannas. Mingi rütm on juba tekkinud ja võib öelda juba kindlalt, et oleme kohanenud siinsete oludega kenasti. Eestlasi voorib siia saarele aina juurde ja üritusi toimub praktiliselt üle päeviti, kus saab ilusti ja kenasti kärakat võetud Sõidurütm kujunenud selliseks, et 1,5 tundi tuleb keskmiselt päevas surfamist. Vahepeal käime jooksmas ja teeme jõutreeninguid. Ranno ja Mihkel harjutavad võitluskunsti ja olen isegi proovinud juba esimesi jalalööke..ehheeee Lohed ikka kasutusel 9 m2 ja 7 m2. Kui nõrgem tuul, siis vaikselt harjutan uusi trikke. 7 m2 ilmaga hangin niisama ja kaifin kiteloope. Hmm ei saa mainimata jätta, et ka väike vigastus on juba saadud. Nimelt 2 päeva tagasi 7 m2 ilm oli parasjagu. Pakkisin ennast kokku nagu liigendnuga ja põlvest käis kena raks läbi. Tänaseks on põlv enamvähem korras ja saab treeninguid jätkata. Alusatasin eilsest ka koolitamisega, et Poola perekond (3 inimest) on käsile võetud. Nüüd on 3-4 päeva garanteeritud töö tegemist:) Elu muutub siin saarel aina huvitavamaks, kuna uusi ja huvitavaid nägusid tuleb aina juurde.

Puhkasime siin vahepeal ja jõime rummi, kuna tuulega oli hapu. Täna korralik sõidupäev ja prognoos nädalaks olemas. 9m2 obs ruulis täna jälle mõnuga. Vahelduva eduga lasime Rannoga üle 3 tunni. Lõpuks viskas flätt juba üle ja ruigasime riifidest üle minnes lainetes….üli mõnusad kollid tulevad sinna. Muidugi magusad lained murduvad otse riifides ja sinna väga nina toppida ei tahtnud. F..ck kui hea siin harjutada, kui välja arvata madal vesi mõõna ajal ja vastik mererohi kalda all. Peab spoti korralikult läbi kammima ja omad lennukohad välja valima, kus julgem genereerida. Lihas toonus juba oluliselt paranenud ja kaal ka paigas. Bong riputas klubi ette poomi palmi külge ja vahelduva eduga tegime ka kuivatrenni. Õhul lõdvestuseks Tanduay jooki…ehheeeee

Nädal pausi sõidust ja nüüd puhub jälle. Neljapäeval siis nõrgem prognoos ja vaevu vedasin 9 m2 käima. Roolisin ikka kõvasti ja suur pingutamise peale õnnestus ka hüppeid teha. 1,5 h kirjas ja õhtul kitesurfi pidu. Aasia meister Ken ja üks leedu vend lähevad Hiina võistlustele, siis nende heaks ka väike sponsor party. Vedasin õrnalt kinni, et laktaat lihastest välja saada. Purde jõudis ka parasjagu külamast Eestist, et oli temalgi vaja väsimus välja saada Eile jällegi kena 9 m2 tuul ja kuna puhanud ja powerit täis, siis genereerisin kõvasti merel. Muidugi üürike oli see paugutamine, kuna lohe küljest murdus üks vidin.Nimelt ühendusvooliku plastik kurv murdus, mis kinnitub ballooni külge. Uskumatu lugu jälle,sest  pole minu silmad veel näinud, et lohe sellise kohapealt võiks katki minna Ranno hea sõber ikka laenas vahepeal oma lohet mulle ja Purde 10,5 m2 sain ka mõneks ajaks enda käsutusse. Priiduga tegime väikse ekskursioni lohedega mööda white beachi. Kutt ruigab kenasti ja esimesed hüpped juba mitte tahtlikult tehtud. Ranno kurjam sai vahepeal suure objktiivi kätte, mis tähendas meie jaoks etenduse algust. No ei tahtnud meist keegi eriti veepeal püsida. Vallutati õhuruum Eestlaste poolt. Trikke tuli mühisedes ja üks ilusam kui teine….ehheeeeeee. Grand finaale siis jällegi minu poolt ja Ranno lohe sama koha pealt katki. Õhtul vedasime ennast kinni jälle nagu kord ja kohus ja korraldasime väikse bändi proovi meie majas Bongi eestvedamisel.  Oi plaaa,,,,, raju oli ja trummi mulle meeldib mängida ja mitte vähe. Laulda eriti ei oska ja tantsin nagu  värdjas Üks jutt veel. Kõik Eestlased kaotavad siin kliimas mõnuga kaalu. On see hea või halb??? Ma söön nagu segane hommikust õhtuni, aga kaal langeb räigelt. P… kui piinlik ennast juba vaadata   Täna saan lohed kätte parandusest ja sõu võib jätkuda

Pole midagi kosta, 2009 surfiaasta on siiamaani väga hea olnud. Minu jaoks muutus päris palju ja leidsin selle aasta jooksul lohesurfi üha uusi tahke. Trikide tase tõusis jällegi astme võrra ja põhiliselt möödusid päevad unhookedit tampides. Nüüd enne suuri külmi oleks peaaegu see maagiline klõks käinud, peale mida lohesõit loogiliseks muutub. Nüüd aasta lõpu poole sain ka lemmik varustse komplekti paika: 9 ruudune obs-II ja 133 poison, lihtsalt parim

Aga hooaeg enne lukku ei lööks, kui meri täiesti kinni kaanetub. Nagu viimased aastad näidanud, on saanud triibud kirja nii jõuluõhtul kui ka aasta esimestel päevadel.

Ja nüüd kallid sõbrad, vaatamiseks kõige uuem ja kõige tuusem “Reims Films’i” sulest tulnud lohefilm: Furious Kiters!

Furious Kiters from Reimo on Vimeo.

P.S. Samuti tervitused väljamaal viibivatele tiimikaaslatele!

Eheeeeee tuul muutis suunda ja tänasest kimasime juba kitebeachil. Vesi oli täna erakordselt madal ja tänu sellele ka kogu laht madala veega. Kitebeachi ümbriteb umbes 200 m kauguselt merelt tulles kõrged riifid. Kuna riifid murravad laine, siis kogu laht on puhas flätt:). Seda muidugi siis, kui veetase on madalam. Kui veetase on kõrge, siis ulatub laine ka kalda poole, kuid seda ka minimaalselt:) Hetkel pole paadid veel kolinud White beach-le ja tänu sellele tuleb arvestada merel sõidukitega. Hmmm ära hirmutati meid muidugi meresiilidega, et neid pidi siin palju olema. Arva ära, kas julged jalgu põhja panna..ehheeee Tegelikult pole asi nii hull ja mõne räigema krässiga olin sunnitud lihtsalt jalad põhja panema:) Sõidukoht esmamuljena on hea ja trikke peaks siin genereerima küll Täna sõitsin 9 m2 Obsessioniga ja Ranno relvaks samuti sama nr. 2 tundi ruigasime, kuniks tugev vihmasadu peale tuli. Täna õnneks päikest polnud, mis andis tulemuseks merel eriliselt erksa tunde.
Ranno üle ülimalt hea meel, kuna vend genereerib kenasti merel. Eesti kitesurfaritest on tema 2009 aasta sõidutundi poolest kindlasti esimene,,,eks näis. Detsembri lõpuni veel aega jagub.

Bulabogi kiterand meie villast pildistatud

Tundub, et tuul hakkab suunda muutma ja kohe varsti saame juba Bulabogi (kitebeachil) rannas surfata. Tänu sellele pole 2 päeva puhunud. Meie jaoks tähendab see avastamis retki nii Boracay saarel ja samuti naaber saarte külastusi. Üleeile käisime meie villast mäkke minnes, kuhu ehitatud vaatlus platvormid. Ilmad hetkel väga palavad, kuna tuul ei puhu ju:) Higi voolab täiega ja vedeliku kaotus meeletu. Vaatlusplatvormilt on näha tervet Boracay saart otsast lõpuni hmmmm väga kena saar on. Kohalikud on väikse loomaaia ka ehitanud sinna, et näeb ahve, madusid jne elukaid ja kõigest 50 peeso eest. Mäest alla tulles kosutasime ennast kookuspähkli piimaga. Kuna ilm oli palav, siis vanemad oma lastega suundusid kodu poole ja mina, Linda ja Indy seiklesime edasi. Suunaks võtsime saare golfi klubi ranna, mis on tänaseks tehtud kinniseks, et kohaliud sinna mõnulema minna ei saaks. Suurele golfiklubi alale on lihtsalt kõrge müür ette ehitatud ja siseneda saab ainult väravast. Tegime näo, et lähme golfi mängima, kuigi suundusime otsejoones randa. Hmmm randa saime õnneks golfiklubi sisetranspordiga ja vaatpilt jällegi võimas. Rand täiesti tyhi, vesi helehele sinine ja liiv valgemast valgem Ujusime ja tegime kohustuslikud pildid. Edasi juba magevee basseinidesse mõnulema ja kokteile nautima..ehheeeee   Indyl kaasas võimas fototehnika, millele kohe rakendust leidsime. Lesisime rannatoolidel ja nautisime vaikust. Tagasi linna saime golfiklubi bussiga tasuta muidugi:)

Eile korraldas Bong koos Madisega vägeva suure saare trippi meile. Lõuna ajal startisime white beachilt paadiga ja reis kestis veidi alla tunni. Kohaks siis Ariel`s point. Hmmm ütleme nii, et koos rrd tiimiga peab seda kohta kindlasti külastama tuulevaiksel päeval. nimelt ehitatud kalju jalamile selline chillimise koht, kus atraktsioonideks vette hüpped erinevatelt kõrgustelt. Alates siis 2 m, kuni 10 m ja peale. Kuna see koht on jällegi enamus rahvale kättesaamatu, siis vaikus ja rahu ümbritseb suuresti seda mäge. Ryan (Bongi kompanjoon) valmistas meile maitsavat lõunasööki samal ajal, kui  meie kargasime vette. Läksime sinna koos teise Eesti pundiga. Eestlastele täiega meeldis see koht. Adrekas kõigil oli 100 ga laes. Kõik kargasid vette vastavalt oma julguse astmele platvormi valides. Sellele järgnes maitsev püha söömaaeg koos maitsa rummiga…ehhheeee. Bong mägis kitarri ja meie vaikselt ümisesime kaasa.  Enne ära minekt veel kargasime vette ja kohustuslikud foto sessioonid. Tegin kogu reisist veel korraliku video ülesvõtte, mis vaja nüüd modida. Super luks päev toredate inimestega    

Pilte kahjuks näidata ei saa, kuna nett meil ikka üliaeglane:(

Mida küll täna teha võiks???   ehhheeeeeee

Jõudsime kohale 30.09.09 öhtul. Reis kujunes ilma eriliste sekeldusteta ja pagasi eest hiigelsummasid maksma ei pidanud. Finnairiga lendasime Helsingist-Londonisse ja sealt edasi Hong-Kongi Quantas air-ga, mis oli väga meeldiv lend. Teenindus super hea ja 11 tundi õhulendu möödus kiiresti. Edasi juba Cebu air-ga. Kui tulla surfikotiga, siis peaks kindlasti pileti ostmisel märkima spordikoti, mis maksab eesti rahas 300 kr/ala. Hong-Kongist lendasime Manilasse ja edasi Kalibo. Kalibo lennujaamas tuli meile kohalik vastu ja järgnes 1,5 tunnine bussisõit läbi asula, kus turisti jalg praktiliselt kunagi satu. Meie jaoks oli see paras kultuuri shokk. Caticlani sadamasse jõudsime juba pimedas ja seejärel väike paadisõit juba Boracay saarele. 125 peesot on laevasõit  koos erinavate maksudega inimesele ja edasi juba bussiga elmiskohta. Manilas oli mingi terminali maks veel 200 peesot. Kurs on Eesti krooniga võrreldse 1 kroon =4 peesot umbes täpselt. 2 ööd magasime parajas urkas ja hind oli ka kõrge. Õnneks on praegu elamisi saada ja hinnad head, kuid detsember ja jaanuar on kõige hullem aeg. Hinnad tõusevad 2 kuni 3 korda ja vabad kohad kaovad silmapilgselt. Soovitus selline, et kui huvi tulla siia, siis tuleks kohe endale elamine bronnida ja ära maksta. Muidu võib juhtuda, et magate kuskil kanakuudis kalli hinna eestJ Heameelega aitan otsida elamist vastavalt soovidele ja vajadustele. Minu nr saarel on +639394488982 või e-mail  ristok@teamrrd.ee . Elamise hinnad on siin kallid, kuna kohti vähe. Hmmmm aga muud hinnad on siin ikka väääga naljakad. 0,7 l rumm maksab 76 peesot ja maitseb oi kui hästi. Söök samuti odav, kui sööd kohalikke roogasid. White Beachil on muidugi ka kalleid kohti. Elu keeb siin saarel 24 h ja 7 päeva nädalas. Igav siin ei hakka kunagi ja mis peamine siin on väga soe 30 kraadi ja üle ja vesi konstantselt 25 ja peale…ehhheeee. Jube raske oli kohaneda alguses selle kliimaga, kuna liiga palav on siinJ Aga 4-5 päevaga kohaneb umbes. Hetkel elame villas, mis asub Bulabogi (kitebeach) rannast mäkke minnes. Saime hea diili pikaks ajaks.  Hetkel on tuule suund White Beach-il ja sõita oleme saanud 5 päeva järjest…luks. Minu lohedest kaasas 9 ja 7 m2 Obsession ja valik on osutunud õigeks. Kui on miinimum tuul, siis 9m2 veab kenasti ja 7 m2 on siis tugevama tuule jaoks. Hmmm arvan, et kui veel tugevamaks tuul läheb, siis oleks 5 m2 lohe vaja. Detsembris ja jaanuaris peaks tugevamad tuuled tulema, siis läheb vesi ja ilm natuke külmemaks, siis peab vist koolitamisel ka kalipsot kasutama..ehheeee. White Beach on hea sõidukoht, kuid laine pole alguses just kõige meeldivam, kuna meenutab suuresti Tarifa Levantet, ehk siis pudru ja kapsad.  Eile saime 7 m2 sõita ja laine võttis juba struktuuri. Ruigasime Rannoga nagu sead rukkis. Paras on sõita päevas mingi 2-3 tundi, see hoiab erksana ja säilib kvaliteet. Tegelt oleks mõitlik teha üldse 2 sõidused päevad. Hommikul ja õhtul, kuid võtame hetkel väga easylt olukorda.  Sõidame ja kaifime täiega seda sooja. Uusi trikke väga õppinud pole juurde, kuid vanad toredad on kõik praktiliselt lukku saadud. Kõrgem level  ootab mind nüüd eesJ  Kui koju neti saame, siis saan rohkem netis viibida ja infi jagada. See koht on tõesti ilus ja inimesed väga toredad ja sõbralikud. Eestlastest siin puudust pole ja igav ei hakka. Ühesõnaga ootame Teid külla!!!!!!!

Hola Sügis! Eilsega jõudis kohale. Alla +10 jäävad õhutempid ei ole üldse enam mõnusad. Vesi iseenesest suhteliselt soe… kuid olin ju ka sisse mässitud – 5/3 kalipso, kindad, sussid ja mask. Viimase Pärnu sessiga oli kontrast üüratu. Saabastest sussidega strapidesse. Esimesed 20min oli tunne – miks ma üldse surfan? Lohutuseks sisestasin fakti, et inimene harjub kõigega. Mõne minuti pärast oli tuul lännu ja ei sest pumpamisest enam midagi head nagunii ei tule. Lohe käppet kokku, märja kalipsoga autosse, soojapuhur maksimumini ja kodutee võis alata. Kahjuks on Eestis surfihooaeg läbi.

Kogu nädalavahetuse peale kokku 7h sõitu Püünsis. Kalda peal tingimused kitsad, veidi muru liinide lahti jooksmiseks ja lohe lendu laskmiseks pidi vette minema. Samas kõik kes maha tulid, keerasid liinid kohe kokku ja tegid ruumi uutele startijatele (selline süsteem võiks iga ranna standardiks olla). Vastupidiselt kaldale oli merel ruumi nii kui hirmus! Mõned kivid kuskil vees olid (suuremad märgistatud), aga Ojakoga võrreldes oli koht põhimõtteliselt kivi-vaba ning lohetamiseks väga broo! Vesi pikalt madal (veidi üle puusa), vasakut kätt jäi merre väike kõrgendik, mis lõuna tuulte korral peaks igasuguse lainetuse kinni võtma. Kuid terve nädalavahetuse puhus läänest (otse sisse) ja väike chop oli peale. Aga õige tuule suuna ja veeseisu korral peaks mega fläti ja unhooksi harjutamise spot olema!!!
Kui laupäeval veel kuidagi sai konksust lahti võtta ja mõned vigurid visata, siis pühapäeval oli puhas bigairi päev. Mõned õige ajastuse ja korraliku välja kantimisega viskas ikka jube kõrgele. Kui kunagi peaks langevarjuga hüppama minema, siis kujutan ette, et see on midagi sarnast Veidi harjumatu oli näha korraga peal kolmeküment purjelaudurit. Pärnu kandis purjelaudur nö. punase raamatu liik, aga Püünsis oli neid 30 tükki korraga peal!?! Uskumatu show minu jaoks. Üritasid nad blind’i hüppamise sarnast teha ja lasid glissis jibe, päris tore nii lähedalt jälgida ja nooruseaegu meenutada. Eks isegi mõned aastad tagasi tige purjelaua kärbes olnud. Kahel väheke lihtsamal mehel oli kamba peale üks komplekt purjelauda muretsetud. Oligi siis nii, et üks sõitis täpiks ära ja teine niikaua kannatlikult ootas vees.
Igatahes, kui juba Tallinnas olla, siis ei näe põhjust miks peaks läänekaga Pärnusse tormama, kus meri rahvast pungil täis (nagu kitepartyl):

Peale korralikku pidu, mida Risto ja Linda korraldasid, peale pohmakat, mida laupäeva hommikul põdesin, seadsin end Pärnu poole, et seda magusat flätti Vääna lainetele vahelduseks proovida.

Laupäeval läksin peale 17st ja lõpetasin pimeda saabumisel. Kokku 2h harjutamist 7-9ms tuulega. Väga mõnus õhtu oli Jalas Placebo LF Synergy bootsidega. Number väiksemad saapad istusid jalas valatult. Flätis on nendega jumalik. Reilid tulevad ludinal.

Täna lendasime keskpäeval Raini ja Arpoga pääle. Tuul veidi tugevam ja üpris puhanguline. Krdi väsimus oli kehasse pugenud. Seega midagi uut harjutada ei viitsinudki. Tegin puhta reilipäeva ja kruttisin rohkem vasakul halsil, kus end hüpates ebamugavamalt tunnen. Vees olime 2,5h.

Õnnestus ka mõni hea kräss korraldada. See hetk, kui õhus lendasin, jalad seljataha painutatult, kukkus hetkeks tuul ning täpselt sellises asendis ka maandusin. Hurraa, hurraa… laud oli sekundiga jalast kadunud ja saabastel rihma kinnitus ujuma läinud.

Kokkuvõttes chill nädalavahetus. Bootsid on nüüdsest teemaks. Flätis enam teistmoodi ette ei kujutakski!

Järgmine kord luban, et genereerin ka midagi uut. Eile ja täna lihtsalt ei viitsinud… päris mõnus oli vahepeal niisama sõitu nautida