Jõudsime kohale 30.09.09 öhtul. Reis kujunes ilma eriliste sekeldusteta ja pagasi eest hiigelsummasid maksma ei pidanud. Finnairiga lendasime Helsingist-Londonisse ja sealt edasi Hong-Kongi Quantas air-ga, mis oli väga meeldiv lend. Teenindus super hea ja 11 tundi õhulendu möödus kiiresti. Edasi juba Cebu air-ga. Kui tulla surfikotiga, siis peaks kindlasti pileti ostmisel märkima spordikoti, mis maksab eesti rahas 300 kr/ala. Hong-Kongist lendasime Manilasse ja edasi Kalibo. Kalibo lennujaamas tuli meile kohalik vastu ja järgnes 1,5 tunnine bussisõit läbi asula, kus turisti jalg praktiliselt kunagi satu. Meie jaoks oli see paras kultuuri shokk. Caticlani sadamasse jõudsime juba pimedas ja seejärel väike paadisõit juba Boracay saarele. 125 peesot on laevasõit  koos erinavate maksudega inimesele ja edasi juba bussiga elmiskohta. Manilas oli mingi terminali maks veel 200 peesot. Kurs on Eesti krooniga võrreldse 1 kroon =4 peesot umbes täpselt. 2 ööd magasime parajas urkas ja hind oli ka kõrge. Õnneks on praegu elamisi saada ja hinnad head, kuid detsember ja jaanuar on kõige hullem aeg. Hinnad tõusevad 2 kuni 3 korda ja vabad kohad kaovad silmapilgselt. Soovitus selline, et kui huvi tulla siia, siis tuleks kohe endale elamine bronnida ja ära maksta. Muidu võib juhtuda, et magate kuskil kanakuudis kalli hinna eestJ Heameelega aitan otsida elamist vastavalt soovidele ja vajadustele. Minu nr saarel on +639394488982 või e-mail  ristok@teamrrd.ee . Elamise hinnad on siin kallid, kuna kohti vähe. Hmmmm aga muud hinnad on siin ikka väääga naljakad. 0,7 l rumm maksab 76 peesot ja maitseb oi kui hästi. Söök samuti odav, kui sööd kohalikke roogasid. White Beachil on muidugi ka kalleid kohti. Elu keeb siin saarel 24 h ja 7 päeva nädalas. Igav siin ei hakka kunagi ja mis peamine siin on väga soe 30 kraadi ja üle ja vesi konstantselt 25 ja peale…ehhheeee. Jube raske oli kohaneda alguses selle kliimaga, kuna liiga palav on siinJ Aga 4-5 päevaga kohaneb umbes. Hetkel elame villas, mis asub Bulabogi (kitebeach) rannast mäkke minnes. Saime hea diili pikaks ajaks.  Hetkel on tuule suund White Beach-il ja sõita oleme saanud 5 päeva järjest…luks. Minu lohedest kaasas 9 ja 7 m2 Obsession ja valik on osutunud õigeks. Kui on miinimum tuul, siis 9m2 veab kenasti ja 7 m2 on siis tugevama tuule jaoks. Hmmm arvan, et kui veel tugevamaks tuul läheb, siis oleks 5 m2 lohe vaja. Detsembris ja jaanuaris peaks tugevamad tuuled tulema, siis läheb vesi ja ilm natuke külmemaks, siis peab vist koolitamisel ka kalipsot kasutama..ehheeee. White Beach on hea sõidukoht, kuid laine pole alguses just kõige meeldivam, kuna meenutab suuresti Tarifa Levantet, ehk siis pudru ja kapsad.  Eile saime 7 m2 sõita ja laine võttis juba struktuuri. Ruigasime Rannoga nagu sead rukkis. Paras on sõita päevas mingi 2-3 tundi, see hoiab erksana ja säilib kvaliteet. Tegelt oleks mõitlik teha üldse 2 sõidused päevad. Hommikul ja õhtul, kuid võtame hetkel väga easylt olukorda.  Sõidame ja kaifime täiega seda sooja. Uusi trikke väga õppinud pole juurde, kuid vanad toredad on kõik praktiliselt lukku saadud. Kõrgem level  ootab mind nüüd eesJ  Kui koju neti saame, siis saan rohkem netis viibida ja infi jagada. See koht on tõesti ilus ja inimesed väga toredad ja sõbralikud. Eestlastest siin puudust pole ja igav ei hakka. Ühesõnaga ootame Teid külla!!!!!!!

Hola Sügis! Eilsega jõudis kohale. Alla +10 jäävad õhutempid ei ole üldse enam mõnusad. Vesi iseenesest suhteliselt soe… kuid olin ju ka sisse mässitud – 5/3 kalipso, kindad, sussid ja mask. Viimase Pärnu sessiga oli kontrast üüratu. Saabastest sussidega strapidesse. Esimesed 20min oli tunne – miks ma üldse surfan? Lohutuseks sisestasin fakti, et inimene harjub kõigega. Mõne minuti pärast oli tuul lännu ja ei sest pumpamisest enam midagi head nagunii ei tule. Lohe käppet kokku, märja kalipsoga autosse, soojapuhur maksimumini ja kodutee võis alata. Kahjuks on Eestis surfihooaeg läbi.

Kogu nädalavahetuse peale kokku 7h sõitu Püünsis. Kalda peal tingimused kitsad, veidi muru liinide lahti jooksmiseks ja lohe lendu laskmiseks pidi vette minema. Samas kõik kes maha tulid, keerasid liinid kohe kokku ja tegid ruumi uutele startijatele (selline süsteem võiks iga ranna standardiks olla). Vastupidiselt kaldale oli merel ruumi nii kui hirmus! Mõned kivid kuskil vees olid (suuremad märgistatud), aga Ojakoga võrreldes oli koht põhimõtteliselt kivi-vaba ning lohetamiseks väga broo! Vesi pikalt madal (veidi üle puusa), vasakut kätt jäi merre väike kõrgendik, mis lõuna tuulte korral peaks igasuguse lainetuse kinni võtma. Kuid terve nädalavahetuse puhus läänest (otse sisse) ja väike chop oli peale. Aga õige tuule suuna ja veeseisu korral peaks mega fläti ja unhooksi harjutamise spot olema!!!
Kui laupäeval veel kuidagi sai konksust lahti võtta ja mõned vigurid visata, siis pühapäeval oli puhas bigairi päev. Mõned õige ajastuse ja korraliku välja kantimisega viskas ikka jube kõrgele. Kui kunagi peaks langevarjuga hüppama minema, siis kujutan ette, et see on midagi sarnast Veidi harjumatu oli näha korraga peal kolmeküment purjelaudurit. Pärnu kandis purjelaudur nö. punase raamatu liik, aga Püünsis oli neid 30 tükki korraga peal!?! Uskumatu show minu jaoks. Üritasid nad blind’i hüppamise sarnast teha ja lasid glissis jibe, päris tore nii lähedalt jälgida ja nooruseaegu meenutada. Eks isegi mõned aastad tagasi tige purjelaua kärbes olnud. Kahel väheke lihtsamal mehel oli kamba peale üks komplekt purjelauda muretsetud. Oligi siis nii, et üks sõitis täpiks ära ja teine niikaua kannatlikult ootas vees.
Igatahes, kui juba Tallinnas olla, siis ei näe põhjust miks peaks läänekaga Pärnusse tormama, kus meri rahvast pungil täis (nagu kitepartyl):

Peale korralikku pidu, mida Risto ja Linda korraldasid, peale pohmakat, mida laupäeva hommikul põdesin, seadsin end Pärnu poole, et seda magusat flätti Vääna lainetele vahelduseks proovida.

Laupäeval läksin peale 17st ja lõpetasin pimeda saabumisel. Kokku 2h harjutamist 7-9ms tuulega. Väga mõnus õhtu oli Jalas Placebo LF Synergy bootsidega. Number väiksemad saapad istusid jalas valatult. Flätis on nendega jumalik. Reilid tulevad ludinal.

Täna lendasime keskpäeval Raini ja Arpoga pääle. Tuul veidi tugevam ja üpris puhanguline. Krdi väsimus oli kehasse pugenud. Seega midagi uut harjutada ei viitsinudki. Tegin puhta reilipäeva ja kruttisin rohkem vasakul halsil, kus end hüpates ebamugavamalt tunnen. Vees olime 2,5h.

Õnnestus ka mõni hea kräss korraldada. See hetk, kui õhus lendasin, jalad seljataha painutatult, kukkus hetkeks tuul ning täpselt sellises asendis ka maandusin. Hurraa, hurraa… laud oli sekundiga jalast kadunud ja saabastel rihma kinnitus ujuma läinud.

Kokkuvõttes chill nädalavahetus. Bootsid on nüüdsest teemaks. Flätis enam teistmoodi ette ei kujutakski!

Järgmine kord luban, et genereerin ka midagi uut. Eile ja täna lihtsalt ei viitsinud… päris mõnus oli vahepeal niisama sõitu nautida

Vääna pesumasin on üllatavalt kurnav. Viimane laup sättisime end Timoga pikaks surfipäevaks randa. Ilm oli ilus, tuult esimeseks 2h vähevõitu. Sai pumpamisega end ära väsitatud ja siis järgmised 2h kirutud, kui ükski trikk enam väsimusest välja ei tulnud. Aga parem 4h merel, kui 4h orkutis scrappe trükkida

Eilne Vääna oli minu jaoks omamoodi huvitav, väsitav ja täiesti uudne kogemus. Ausalt, pole sellise lainega kunagi merel olnud. 3m lainekõrgust liialdamata. Et selles tundmatus maailmas end veelgi kobamana tunda, tõmbasin jalga Karelilt testimiseks võetud Synergy saapad ja laua, millel pikkuseks 138cm. Aitäh varustuse eest

Esimene tunnike möödus triibutades ja bootsidega harjumiseks. Saapad on tõesti mugavad – pehmed, soojad. Laua fiiling on konkreetsem, kui tavalise sidemega. Isiklikult oleks settinguid veidi muutnud – stance väiksemaks ja klambrile kraadi juurde, sest see sõiduasend väsitas jalgu ning kohati oli tunne, et 138cm jääb isegi veidi väheks. Järgmised pool tunnikest söendasin natuke popida, mis tuleb saabastega ikka imelihtsalt.

Kogu surfipäeva jooksul ei julgenud konksust lahti tirida ja lõputud krässid panid pea pöörlema. Tulin randa ja vahetasin sõiduriista vana hea tuttava Poisoni vastu, millega kuni päikeseloojanguni lainetes chillisin.

Kokkuvõtlikult, tekitas viimane sõidukord huvi bootside vastu ja heameelega soetaks omale teise lauakomplekti juurde ilusateks tuulisteks päevadeks. Ja muidugi tahaks enne külmade saabumist mõned kenad freestyle päevad kirja saada… uued trikid nõuavad katsetamist!

Viimane surf veel Eestimaa vetes ja oi kui mõnus veel   Peale tööd kiirelt Väänasse, puhus kenasti 7m2 obsession lohele. Kuna mul lauda pole hetkel, siis Arpo tõi testimiseks Liquid Force 2009 hooaja Influence 138 laua. 1 korda sõitsin wake sidemetega………väga lahe. Klambrite asetus oli veidike laia võitu ja tänu sellele väsisid jalad suht kiiresti ära. Muidu kõik toimis Pehmed maandumised, pop läks kenasti, uimed parajalt väiksed, et pöörded oleks sujuvamad. Freestyle jaoks hea abimees. Hullu ei julgenud panna täna, kuna tervislik seisund on  selline ………:) Grabe, hangtime ja mõned kiteloopid oli tänase päeva saavutus. 2,5 tundi mõnusat surfi koos parimate sõpradega,,,,,, mida sa veel hing oskad tahta. Nüüd jääb veel surfikott pakkida ja järgmine peatus Filipiinid, Boracay saar Sõpru ootan külla reedel siis!!!!

Pole nüüd  mõnda aega vette saanud, kuna vigastus ikka kimbutab. Hmm vahelihas (roiete all) teeb valu ja unhook hüpped on hetkel täiesti välistatud. Teadjad vennad räägivad, et kuni 2 kuud võib paranemine aega võtta. Üritan olla rahulik ja määrin ennast igasuguste kreemidega, et kiirendada protsessi:) Puhus Laulasmaal sws suund ja 5-9 m/s pakun. Asko Addiction 12 m2 läks loosi, kuna enda 10,5 m2 maha müüdud. Addiction ikka julm veoloom. Mõnusalt rahulik ja ülestuult liigub uskumatu nurga alt. Tegin tunnikese rahulikku sõitu ja kõik. Õpilane Lauri oli täna esimest korda iseseisvalt harjutamas ja areng liigub positiivsuse suunas:) Enne ära minekut andis Martti uut 2010 aasta besti Nemesis NXG 10 m2 proovida. Lohe on kiire ja tõstab hüpetel mõnuga ning hoiab kenasti üleval. 5 min proovimisest rohkem aimu ei saanud. Vesi juba jahe ja mõtted ammu Filipiinidel:)

Marhaba! Ahalan wasahalan!! ehk Hi! Whats up?
Jõudsime El Gounasse esmaspäeval.
Alustasime trippimist eelmisel neljapäeval, sõitsime Oslosse, sealt sel esmaspäeval Londonisse ja siis Hurghadasse.
Töötame Mövenpicki hotelli kompleksi rannas Kitepeople lohesurfi keskuses.
Keskusel on imeilus laguun ja õpilased ning freeriderid on üldiselt hotelli kliendid.
Inimesed on siin nii sõbralikud, lahedad ja huumorisoonega.
El Gouna on ikka hoopis teine tera Luxorist ja Hurghadast, kus kunagi turistina käisin.
Egiptlased on siin viisakad, sõbralikud ja aupaklikud, vähemalt mina pole ühtegi tüütut kohalikku kohanud, isegi poes mitte.
Päris häid roogasid oleme siin väljas söönud ja ka kodus kokanud. Eile näiteks oli meil kodus prantsuse õhtu, üleeile eesti ja üleüleeile itaalia õhtu. Elame 2-toalises prantslase Alexise ja itaallase Lucaga, kes on ka väga toredad. Mina kokkasin kapsa-hakkliha hautise! Aga söödi ja kiideti. Kodus on meil Luca egiptuse kassil 4 nuntsi poega ja nalja saab palju. Kodu on ka täitsa ok, asub El Gouna keskuses, “kontorisse” on 10-15 min tee.
Surfida on siin lahe, kuigi hetkel veel harjun soolase veega silmades, korallidega, siinse tuulega ja tõusu-mõõnaga. Kompressor ja rannapoisid on muidugi laisakstegevad.
Õhusooja on päeval 32 kraadi. Vesi laguunis on nagu basseinis 25 kraadi, nii selge ja superflätt! Ka õpilastel on lihtne koolituse lõpuks pikki triipe visata.
Olen saanud õpetada juba inglise, vene ja prantsuse keeles. Keeled on siin au sees ja mida enam oskad, seda parem.
Instruktoreid on meil seitse, väga rahvusvaheline ja lahe tiim on, mõni neist valdab 5 keelt.
Sõita saame siis kui õpilasi pole, kontorisse tuleme kl 8.50ks ja oleme päikeseloojanguni ca kl 18.  Tuult õnneks on, nii 7se kui 10,5se jaoks.
Ma olen rahul! Tervisi kõigile, uusi ilusaid trikke ja palju tuuliseid päevi! Tulge külla!