Bulgaaria teadlased võivad rahul olla- Eesti mehed Boracay saarel on ülesannete kõrgusel 
Signaal on veel nõrk, kuna antenni pikkused suhteliselt lühikesed. Meie oleme head eeskuju näidanud ja loodame, et ka ülejäänud tiim bulgaarlasi alt ei vea!!!
Võtsin seekord ainult lennu Hurghada sinna-tagasi (3 tuhat nägu). Et kohapeal otsin elamise, ei viitsinud netis otsida ja bronnida. El Gouna kortereid aga niisama ei jagatud, kolmes büroos löödi kirves selga. Juba olid mõtted lohe all ööbimisest kui üks sõbralik Omar pakkus tuhande poundiga korterit. See sobis.
Kaks päeva oli vaikus, siis hakkas puhuma ja väga hästi hakkas. Mul oli kaasas ainult üheksane lohe aga selle valikuga panin täpselt kümnesse. Ükspäev vaatasin et mingi kivi madalas merepõhjas, tahtsin välja visata asiis nägin et see on kurat taldriku suurune krabi. Silmad kahe varda otsas ja näpitsad peakohal, ülejäänud päevad olin sussidega.
Eesti poisse oli mõnusalt palju, ükspäev tõmmati hpsid varjuall. Läksin ka proovima, olin puhanud ja kaine, aga ei saand poomi kätte. Potsasin liiva peale ja parema käega juhtus midagi. Seal üldse paljud vennad lonkasid ja valutasid käsi. Õhtul enam sõrmi kõveraks ei saanud, kimasin tukkariga apteeki. Araabiakeelsed tabletid ja reumakreem tegid imet, hommikul olin ilusti rivis.
Parim surf oli õhtul, siis kui mustanahalised rubenlentenid tulid kaldale ja päike läks mäe taha. Sain rahulikult oma programmi teha ja kaifida lohetamist.
Eelmine nädal juhtusin Sõrve prognoosi nägema, mis oli täitsa punane. Seega mõtlesime Vaidoga, et teeme selle aasta viimased surfipäevad teha esmaspäeval ja teisipäeval saares. Täna siis kl 12 jõudsime kohale. Päike paistis, puhus kagu tuul otse üle sääre tipu, väljas sooja 4 kraadi – ei näinud ühtegi bikiinides chicki surfilauaga rannas jalutamas. Vesi oli seal sopis nii sile, et arvasime tüngapäev. Kuid rigasin 5.o Iconi üles ja läksin proovima. Selline nibin-nabin, midagi head ei olnud (seal puhub 300 päeva aastas alla 15knotsi). tulime, siis kaldale tegime ühed jäägerteed (tee 20eeki, 4cl jäägut 35eeku:)) ja tagasi vette. Vesi oli muidu päris külm (aastas 3kuud 19kraadi)- aga tagasi minnes oli tuul päris kena ja vesi ikka peaaegu täiesti sile, kaldal ka ühtegi siili ei olnud. ega miskit erilist ei teinudki seal, niisama triibutasime Vaidioga ja lihvisime jibe. kokku vist saigi 2 tundi merel oldud, kuni mul sõrmed ära külmusid ja tulin maha. Homme jälle…
Peale 3 kuud maalilisel Parose saarel maandusime 10 p tagasi Dominikaani Vabariigi pohjarannikul, ylemaailmselt tuntud surfimekas Cabaretes. Cabarete ise meenutab suuruselt vaikelinna voi asulat. Linnakeses pesitsevad pohiliselt surfarid. Surfilaudadega randa jalutavad bikiinides chickid muudavad iga hommiku veelgi paikeselisemaks. Koikjal voib leida vaikesi surfipoekesi, kohvikuid ja baare. Loomulikult ei puudu ka korralik ooelu. Rannarestoranid muutuvad peale kella 23 klubideks, kus voimalus valgel liival Kariibi mere palmide all rokkida hommikuni. Suuremad ooklubid asuvad veel paar km eemal asuvas Sosua linnas. Hinnad on Euroopaga vorrledes vaga odavad (n: ohtusook rannarestoranis 60 eeki, rumm 1l 50 eeki, 0.65 l olu 20 eeki). Kristi muidugi kiidab igal hommikul vorratut Dominikaani kohvi.
Siia tulles teadsime, et hetkel on low-season ja olime valmis tuuletuteks paevadeks, aga tuulepuuduse yle ei saa kuidagi kurta. Iga paev hakkab puhuma u 12 ajal ja laksab 17-25 knottsi pimedani valja. Windgurust voi Windfinderist ei ole motet olukorda tsekkida kuna tegu on termokaga. Siiamaani oleme 10 paevast 9 korralikult soita saanud. Yldse pidi siin puhuma u 300 paeva aastas yle 15 knottsi. Hooaeg peaks algama nov keskel ja siis pidi siinne rahvaarv kolmekordistuma. Kui hetkel on tavaliselt korraga peal 30-40 lohe, siis hooajal ulatub see arv 300 ni. Number voib tunduda kyll suurena, aga tegelikult on rand niivord suur, et koigil on piisavalt ruumi, nii algajatel kui vabakava meestel. Rand ise on kaitstud riifiga, mis murrab suuremad lained. Vesi ranna lahedal on kerge chop. Ennem riifi tekib lainete vahele peeglesile flati ala. Riifist yle minnes voib kohata hetkel veel paari meetriseid laineid, mis aga pidid lahinadalate jooksul kasvama 6-10 meetristeks. Paar km ylestuult minnes joesuudmes on taielik flati spot, kus ylihea harjutada.
Ohutemperatuur on aastaringselt 28-32 kraadi ja vesi 26-28 kraadi, nii et kalipso voi minema visata Pohi on liivane ja mis peamine kivi ja siilivaba.
Koht on ka algajatele ideaalne oppimiseks tanu suurele laiale liivarannale ja side-on-shore tuulele.
Kes kannatab unepuuduse all hommikuti (nagu Kristi), siis 7.00 avatakse korval rannas surfikoolid. Ise proovisime ka yks hommik ara ja tuleb tunnistada, et hakkas taiega meeldima. Jalle yks hobi juures
Tegemist leidub siin kyllaga ka mittesurfavale inimesele – erinevad jeep safarid dzunglisse, katamaraani tripid lahedal asuvatele saartele, pealinna Santo Domingo vaatamisvaarsustega tutvumine, rummi ja kohvi tehaste kylastamine, kalastusretked, snorgeldamine, sukeldumine, ratsutamine, Haiti woodoo noidade show jne.
Kui kellelgi on veel talvine (surfi)puhkus planeerimata, siis voime aidata soodsate lennupiletite leidmisel, kohapeal oomaja leidmisega, soodsalt varustuse hoiustamisega. Samas pakume kitesurfi koolitust eesti-, inglise-ja vene keeles soodsa hinnaga!
PS! Kui reis aegsasti bronnida, saab isegi soodsamalt kui Egiptusesse minna (meie igatahes saime)!
Meie nr Cabaretes: +18295859995
Teisipäeval vaatsime prognoosi, et kolmap lubab kenat litrit Pärnus (16m/s) ja sooja üle 10kraadi, eile hommikul kl. 09.00 lahkusime Tallinnast Vaido ja Tomiga Pärnu poole. Pärnusse jõudes tuulemõõtja näitas 12-14m/s. Vaatasin, et Pärnu Jürka rigas omale 4.0 peale, siis mul ei jäänud muud üle kui 3.7. Eile sai siis esimest korda veivi lauda ka proovitud – WaveCult 70 (tänud Margus). See number seal taga 70 tundus ikka tõeline väljakutse:)) Esialgu oligi päris harjumatu küll uppus tagumine osa ära nii et uim läks põhja, siis vajus nina vee alla jne. Aga kuna tuul oli kõva, siis väga kaua ei pidanud junnima, kui sain sõidu peale. Ja siis sain teada mis tähenda väike veivi laud:)) hull minek, chopist kergelt hüppesse, manöövrid uskumatult kerged ja kiired:)) esialgu ahmisin õhku ja hoidsin kramplikult kinni poomist, mis väsitas üsna kiiresti, sest tuul oli ka ikka päris raju ning puhangud tekkisid päris karmid. Seega tegingi väikse pausi ja puhkasin. pärast tagasi minnes tuli vihma ja rahet ning tuul oli tõusnud, kuid seekord olin kindlam ja juba julgem. Paar hüpet tulid ikka väääga lahedad ja adrekas oli mõnusalt laes – külmast ei olnud haisugi. Rannahoone ees tekkisid, aga mingid tuuleaugud ja ei saanud kuidagi hoo peale seal, muidugi 23cm uimega krüssata ka polnud just kerge, seega väsitasin ennast parema halsiga kenasti ära. Mingi aja pärst hakkas tuul ka nagu vibuma ja ei viitsinud enam suuremat purje peale panna ning lõpetasime kolmest ära. Kokku sai siis 3h lusti. Kahju, et see hooaeg läbi saab:( hakkasin just nautima Pärnu ja Pirita randa ning tahaks seda veeeeeel see aasta, kuid külmaks läheb ja siis pole ka väga mõnus enam:(( kuuldes siin Ristot tuleb kka kadedususs peale täiega – tervitused teile sinna!
Järgmine nädal peaks ka mu uus laud tulema ja peaks ka veel üks viimane PaPaSlall toimuma. Seega korra saab vähemalt veel vette.
Eile sai 4h möllatud Püünsi kartulipõllul. Kella ühest läksime peale, 5.0 Icon ja Starboard Kombat 89L. Algul oli kuidagi auklik ja ei saanud head sõidumõnu. Otsustasingi korra, siis Aegnal ära käia ja puhata ning kergendada end. Seal istudes vaatasin, et tuul hakkab täitsa ära kaduma ja panin kähku vette, et miskitki moodi tagasi saada:) Algul sai minema, aga enne lootsisadamat hakkasin tiksuma kuni parklani välja. Krt selle väikse lauaga tiksumine on ikka päris n..s!! selja võttis päris haigeks seal pingutamine. Läksimegi siis kaldale ja ootasime seda kella 3-st lubatud burgaad… Ja enne imet u. poole tunni pärast oli selline litter väljas, et käed venisid nii välja ja mõtlesin, et ei saagi tagasi enam, sest vägisi kiskus lendu:) oleks siis olnud normaalne laine, aga selline põld, et tükk tegemist oli püstijäämisega. Kuid tõmbasin siis kõvasti peale ja läksime uuesti proovima – ooo, siis oli juba mega!! Mulle hakkab see Kombat juba täitsa meeldima:) väga ilusaid lende sai tehtud ja muidugi ka kõvad crashid, täna kael päris haige peale crashi kus jäin trapetsisse kinni. Seal kiskus lõpuks ikka päris karmiks ja käed ei pidanud enam vastu ning pidin lõpetama selle ilusa päeva.
Kuid läänetuulega enam Püünsi küll ei lähe, pigem Piritale.
Hirmujuttude pärast ei ole varem Püünsis sõitnud, jah kõik vastab tõele – randa pole, kivid on. Aga sile meri oli hea ja tuul tasemel. Edelaga käin muidu Laulakal kuid seal ikka mõnus pagiralli. Ühtlase tuulega oli hea lennata, üle õla alla vaadata kuradi lahe. Maandumised olid ka pehmed, eksept üks luubiga üritus……..9ne rebis nii hästi et ei jõudnud maandumisel jalgu ette tuua, tulin siis parem külg ees. Hing kinni loomulikult ja ribi maitse suus. Tegin selle peale rahustuseks Aegna otsa, aitas. Liinid kerisin kokku läbi paksu ja vedela. Vaadates ennustust olid täna õppused, homme tuleb Vääna Sõda
Eile oli siis head tuult ka tööinimestele. KL.16.30 jõudsime Püünsisse, pilt ei olnud päris see mida otsima läksime. Rahvas tiksus seal 5-6 purjedega. Kuna ma enda kamad kõik maha müünud ja ootan uusi, siis pidin laenama sõbralt laua milleks oli Starboard Kombat 89L. Vaatasin lauda ja vaatasin merd – hmmm, vist upun enamusaega… aga mis seal ikka, kuna sõidunälg nii suur, siis rigasin oma ainukese purje 5.7 Crossoveri ja läksin peale. See 89L Starboard oli ikka väääga harjumatu. Setingud mis oma vana laua järg panin olid ikka täiesti p..s… koguaeg spinni ja keeras vägisi vastutuult jne. no kuna uim oli ka sellel mingi 24cm, siis krüssata üldse polnud võimalik. esimese triibu järgi vajusin lootsisadama alla ära täiesti. Mõtlesin, et selle tuule ja selle lauaga küll siit enam minema ei saa, kuid passisin seal väheke ja nihutasin tracki ette poole ja trapetsiaasasi taha poole ning selle aja peale tõusis ka tuul. Läksin uuele katsele, lootes, et vähemalt saab sealt lootsisadama juurest autole lähemale. Kuid nüüd oli nagu parem ja sain nii palju vastu tuult, et tagasiotsaga auto juurde, õnneks. vaikselt tuul muudkui tõusis ja otsustasin 5.0 Iconi panna, sest Aegna all kogus juba mõnusaid laineid ja tuul ka parem. Siis seadsin koku mingi tunni jagu setinguid kui lõpuks sain paika ja tuul tõusis kenasti 5.0 tasemele ning siis alles sain tunda väikse laua mõnusid. Kuradi kiiresti läks käima ja mis kiirust see ikka arendas võrreldes oma vana lauaga…:) Chophopid olid ikka kõige paremad selle laua juures. Hüppesse ja kuna laud nii kerge, sai ise lauda kontrollida ja mõned olid ikka üle prahi… Mõnusa tunde andis sisse ja ootan juba tänast päeva, sest plaan tereks päevaks Piritale möllama minna. Eile sai pimedas lõpetatud ja kirja kokku 2,5h sõitu.
Jällegi üks vähestest päevadest, kui tuul põhjarannikul terve päeva/öö laksab. Neid ilmasid võiks kindlasti rohkem olla! Tuul iseenesest oli veidi puhangulisem, kui lootnud olin… siiski, piisavalt hea, et oma harjutused merel ära teha ja sõidujanu kustutada. Eile siis tavaline set – hüppest switch slide hp, mõni hängtime, frontroll ja uue manöövrina harjutasin Arpo soovitusel halsivahetust kiteloopiga. Päris efektne näeb välja ja tegelikult väga lihtne vormistada. Ja muidugi oli rõõmus vaadata, kuidas mu esimene õpilane, Rainer, ilusasti triipu laseb ja kurssi hoiab. Aasta/paari pärast on üks arvestatav friistailer kindlasti juures 
Kokku kolm tundi puhast rõõmu.
Loosiõnn pani mind kokku Raunoga, sellega oli minu heat otsustatud. Et asi korralikult ärä vormuleerida, koperdasin mitu korda lainesse. Enne esimest batuuti kadus tõuke ajal laine alt, kuidagi ikka sain üle aga laud ei jäänud jalga…Ühesõnaga võistluse tingimustes sõitmine ei tule üldse nii vabalt kui tahaks, adrekas pani keha lukku.
Rada oli muidu tuule suhtes hästi paigas, puhus ka kõvasti ja tänks korraldajatele
Enamvähem sõidupäev. Tuul puhus 30min, siis 10min pausi ja uuesti teisele ning kolmandale ringile. Seekord oli Vääna lainevahe ikka väga magus flätikas Harjutasin hüppest switchi maandumist slide hp-ga. Tasa-tasa hakkab tulema. Sessi lõpetasin 200m kiirjooksu/ujumisega puusadeni vees, et kätte saada lohe, mis otsustas turvaleashist lahti rebida. Peaks nüüd natuke kiteloope harjutama… varsti täitsa häbi 3. surfihooaega lõpetada, ilma et saatanaloobid lukus oleks 
Pühapäeval käisime Kõrksi, Vilzi ja Jutsiga Rohuneemel. Tuult oli 10,5 rutsisele natuke vähe. Puhangute aeg sain paremal halsil hüppe ära teha ja siis jälle 10min üles krüssata.
Paari sõidupäevaga kokku 4h veepeal lustimist
Seoses kehva tuule prognoosi tõttu lükkub RRD Freestyle & Wave Kitecup 2009 I-II etapp edasi. Uutest võistluste aegadest teavitame ette www.fan.ee kodulehel.
Eile sain lõpuks 12-st ajal Tallinnast minema ja suunaga Pärnu poole kus üks tööjutt ja siis plaan merele, sest prognoos oli päris hea. Pärnu randa jõudsimegi peale kolme ja siis ei olnud enam väga ilus pilt. Enamus tuli maha, sest tuul oli järsku ära kukkunud. Istusin, siis mingi 15 min. kaldal ja mõtlesin mis teen, tuju oli ikka päris null… aga rigasin lõpuks oma 5,7 Crossoveri ja läksin proovima ehk saab sõita.
Eile oli minule esimene kord sõita Pärnus ja sellest sai ka minu kõige lahedam 2h sel suvel:)) Päike paistis, vesi oli soe ja 5,7 sobis mulle ülitäpselt. Õnneks oli rahvast sellel ajal juba vähem ja sai proovitud nn wave sõitu:) see kõik oli nii vägev, et nüüd on kindel et järgmine laud on wave´ikas ja pean väikse koolituse võtma. Ega väga ei oskagi kirjeldada mida seal tegin, püüdsin seal lainet ( minu jaoks olid need päris ok lained) hallata vms:) mille tagajärjel panin paar korda päris kena crashi, kuid adrenaliin nii laes, et ei lasknud häirida sellest end. Peab vist selleks asjaks ikka kiivri ära ostma! Et siis kokku 2h mõnusat fiilingut. Nüüd väga ei viitsigi Püünsise või Topusse minna:)) tahaks juba Väänasse proovima minna mõne asjatundjaga, kes jagaks õpetussõnu!!! Eile Pärnu superlux – lähen kindlasti sinna tagasi kui jälle puhub seal!!!
Tuleval nädalavahetusel 5-6 september 2009 on plaanis korrldada kaks võistlust RRD freestyle ja Wave Kitecup 2009 raames. Ühel päeval toimub välja kuulutatud wave etapp ja teisel päeval kevadel ära jäänud freestyle etapp. Võistluste asukoht on hetkel veel lahtine ja täpsem info võistluste toimumise kohta avaldatakse www.fan.ee kodulehel neljapäeval 2 september 2009 kella 14.00. Juhul kui üks võistlustest peaks ära jääma ilmastiku tingimuste tõttu ei välista see teise võistluse toimumist. Hetkel on laupäevaks väha hea wave võistluse prognoos Hiimaale, Ristnasse. Võistluste peakorraldaja on FAN SURF ja vastutav isik Margus Otsa 56 988 435 või e-mail info@fan.ee
rrd-juhis-2009-ii-etapp
rrd-voistlusjuhend-2009-ii-etapp
rrd-voistluste-avaldus-2009
Kuna teiste võistluskirjutisi oli väga huvitav lugeda, siis panen kirja ka omad võistluselamused. Kõik trikid pole enam meeles, kuid üritan siiski.
Freestyle A-liiga võistlus – Esimene heat:
Loosi tahtel läksin taas kord kokku Ristoga (2008 Eesti meister)! Eelmisel võistlusel juhtus see kaks korda. Tundub, et ennem võistlustest ma edasi ei pääse, kui Ristole ära panen. Muidugi tuult oli liiga vähe võistluse korraldamiseks. Puhangute ajal puhus vaevaga 6 m/s. Muidu 4-6 m/s. Võistluse alguses olin kõvasti ülestuult roninud ja sain allatuult tehtud railey ja railey to blindi with surfacepass. Peale seda jäi leash kinni trapetsi taga asuva padja ümber??? Lohe vette ja leash vabaks. Kiiresti ülestuult jooks. Keha oli nii adrenaliini täis, et täis väsimus oli kohe peal. Nüüd tegin hookis kiteloop s-bendi transitioniga (vb tuli front). Taas kaldas – ülestuult jooks. Väike hüpe grabiga. Hoogis switch to blind, blindist front. Ülestuult jooks. Signaal. Tuli tunnistada Risto paremust.
Freestyle A-liiga võistlus – Teine heat:
Nüüd läksin kokku Reimoga. Sel korral võtsin 12se race lohe, sest freestyle lohe ei kandnud ja viis peale igat trikki tuule puudusel kaldasse ära. Läksin sel korral veel kaugemale ülestuult. Heat lükkus edasi, sest sõita ei olnud hetkel võimalik. Varsti tuli sõitmiseks vajalik tuul tagasi. Tehtud trikke enam ei mäletagi, sest taas juhtus õnnetus: trapets lagunes tükkideks. Lohe alla. Õnneks andis Siim kaldalt mulle oma trapetsi. Tänud! Lohe üles. Jälle kõva ülestuult jooks. F-16 hookis. Heat hakkas juba otsa lõppema. Trikke oli kirjas 5-6. Panin veel otse kalda juures hookis backi maandumisega blindi. Laud läks madalas vees uimedega liiva sisse ja järgnes crash. Lohe muidugi kohtunike nina alla matsuga maha 
Halb strateegia Reimo pani kõvad unhooked trikid kirja, millele vastu ei saanud. Taas kaotus. Selleks korraks kõik.
Võistluse korralduses oli lippude ja suure tabloo heati numbri süsteem väga hea. Kahjuks küll tuult oli liiga vähe. Ise lootsin 10-15 m/s tuult, et unhooked ja hooked trikkide tasakaal oleks paigas ja saaks hooked asju kiteloopide ja blindiga kombineerida ja trikkidele efektset kõrgust lisada. Kohtunikud hindasid ebaõnnestunud unhooked trikke kõrgemalt, kui õnnestunud hook trikke. Eks järgmisel võistlusel tuleb teha ainult unhooked trikke. Kui HP poomi saad kätte, siis läheb trikk kirja, isegi kui sellele järgneb kukkumine. Risto oli teine (juhtis võitnud Raini märgatavalt esimeses finaalis, mis kahjuks katkestati) ja Raivo kolmas! Väga kõva.
Race:
Teine päev. Eilsest vigastatud õlg annab tunda. Tuult oli umbes 14-18 m/s. Merel oli kaks poid. Üks ületuult ja teine allatuult. Pidi ümber nende 2 ringi tegema. Olin 9se freestyle lohega. Mu ainus Race lohe on 12ne, mis oleks ilmselgelt üle käinud. Poisid kaldalt näha polnud. Võistlus algas. Umbkaudsed suunad olid teada. Läksime Reimo ja Raimoga esimest poid otsima. Teised võistlejad võtsid ära vale ujujate tsooni poi, mis oli küll teist värvi, kui teised. Tohoh? Poi pidi ju merel olema! Osad sõitsid kaks ringi ära ja juubeldasid juba rannas, et on võitnud, kui meie veel otsisime merel esimest poid. Ei leidnudki seda üles. Tagasi randa ja tunni pärast uus võistlus.
Nüüd võtsin 7se lohe, sest 9se mahakantimine võttis liialt jäksu ära. Sel korral oli üks poi koos jetiga merel, mille ümber oli vaja kaks ringi teha. Sõita oli tarvis otse ülestuult. Start õnnestus. Esimesel ringil olin umbes 3-5 kohal Nikolai, Reimo ja Henriga koos. Nikolaist ja Henrist sain allatuult sõites mööda. Reimo oli kogu aeg veidi ees. Teisel ringil väsisin veidi ära. Viimases pois andsin korra teed ja kaotasin 5-10 sekundit. Nikolai ja Reimo sõitsid eest ära. Henrist sain vist allatuult sõites mööda? Finishis selja taga otseselt keegi mind ei ohustanud. Sel korral tuli 5s koht. Heikki spets race laua ja Rain väikse delta lohega olid teistelt eest ära sõitnud. Reimo kolmas – tubli! Väga väsitav võistlus oli.
Kiteloop võistlus:
Teadsin juba ette, et see on minu võistlus. Eelmisest aastast on mul kõva kiteloop kogemus olemas. Sel aastal ma pole meelega seda harjutanud, sest see lõhub selga. Seda parem – saab teisi rabada ja üllatusega võibolla rohkem punkte teenida. Ühe korra nädal ennem võistlust proovisin, kas veel oskan seda. Tunnetus oli olemas ja trikk käpas. Osalejaid oli kümmekond. Osad võistlejad, kes olid end algselt kirja pannud, hüppasid kõva tuule tõttu alt ära? Tuult oli hommikul puhanguti 20 m/s. Võistluse ajal küll kahjuks veidi langes vb 12-14 m/s. Kõik võistlejad peale Raini ja minu tegid tavalisi kiteloope. Küll aga väga kõrgeid!! Ristol õnnestus üks loop ikka tõsiselt kõrgelt teha. Tarmo pani stabiilselt kõrgeid loope. Ehk siis kõrge hüpe ja kiteloop. Või siis stiili järgi tundus, et Gunnar tegi ka osa kiteloope unhookis? Rainiga tegime backrolliga kiteloopi. Ma ei hakanud tavalist kiteloopi tegema, sest sellega oleksin teistele tõenäoselt alla jäänud. Peale esimest hüpet tuli kohe positiivne tagasiside ja võis arvata, et ongi võidetud. Reimo hüüdis, et annab oma hääle minule (võistlejad ise olid kohtunikud.) Risto ütles midagi, et “täiesti hull oled” vms. Maandumine läks küll esimesel korral metsa, kukutasin vist isegi lohe vette, sest jätsin ta seljataha, et mitte kaldale lennata. Aga hüpe oli kõrge ja kiteloop rets. Ise kahjuks ei näinud seda pealt. Teisel korral proovisin veidi tagasihoidlikumalt hüpata, et saaks ilusti ära maandutud. Allatuult hoog tuli ikka nii suur, et tagumik läks korraks vette. Sõitsin küll edasi, kuid polnud perfect maandumine. Kolmas kord hakkasin hüppama ja tundsin, et trapets annab järgi ja katkestasin hüppe. Sekundi pärast laguneski trapets koost ära ja selleks korraks siis kõik. Läksin kaldale ära ja hindasin sealt teiste hüppeid. Eriti tubli oli Marianna, kes ainsana tüdrukutest osales kiteloop võistlusel. Ta tegi ühe loopi, milles kite käis temast kõrguse mõttes altpoolt läbi. Kahjuks küll kukkus, kuid sellega teenis minu hääle. Nüüd on meil kiteloop võistluse kogemus olemas ja teada, mis trikkidega seal võitma saab minna – tavalise kiteloopiga seda ei tee. Rain tegi ühel korral delayd back kiteloopi, millele järgnes valus crash. Tuult oli veidi vähe või hüpe madal? Ma arvan, et selle trikiga oleks ta ka võitnud, kui ta oleks seda alguses kohe teinud. Eks järgmisel kiteloop võistlusel näeb. Mulle tuli siis esimene koht. Kahjuks teist ja kolmandat kohta välja ei antud! Oleks pidanud, sest see on ju kõige retsim võistlusala. Pealtvaatajatele ka kõige huvitavam.
Freestyle B-liiga võistlus:
Silma jäi Harli, kes tegi Eesti ilusaima S-bendi. Väga kõva. Meie tiimist olid veel Ranno ja Asko. Kus teised olid!!! Pidi tõdema, et B-liiga tase on tõusnud ja järgmisel aastal on seal samapalju osalejaid kui A-liigas.
Diplomid olid originaalsed ja ilusad. Auhinnad olid veidi kesised, vabastiili meeste võitjale trapets, naiste võitjale tita kalipso, b-liiga võitjale padid, race võitjale strapid. Otsa võistluste auhindadega võrrelda ei anna. Milleks sellel võistlusel need sponsorid siis üldse olid? Praegu on muidugi rasked ajad ka. Tänud korraldajatele lohesurfi hooaja teise võistluse eest.
Halb strateegia Reimo pani kõvad unhooked trikid kirja, millele vastu ei saanud. Taas kaotus. Selleks korraks kõik.